Ida-Tallinna Keskhaigla arsti Tiina Angerjase sõnul on HIVst saanud krooniline haigus, mille põdejad saavad elada täisväärtuslikku elu.
HIVst on saanud krooniline haigus
«Tänapäeval on HIV-infektsioon tänu ravile muutunud krooniliseks haiguseks,» kinnitas Ida-Tallinna Keskhaigla sünnituseelse osakonna juhataja Tiina Angerjas. Kui ravi alustatakse õigeaegselt ja järgitakse hoolikalt arsti ettekirjutusi, võivad HIV-positiivsed inimesed elada pika ja täisväärtusliku elu ning nende elukvaliteet ei erine millegi poolest iga teise kroonilise haigusega inimese omast.
HIV-ravimitega saab organismis viia viiruse taseme minimaalseks, kuid need ei taga arsti sõnul viirusest vabanemist. «Ravimeid kombineeritakse omavahel ja kasutatakse neid kõigil, nii meestel, naistel kui ka lastel. Siin ei ole oluline, millist teed pidi inimene nakatus, kas seksuaalkontakti, narkootikumide tarvitamise või vere kaudu,» selgitas arst.
Ema võib last nakatada
HIV-ülekanne emalt lapsele on võimalik raseduse ja sünnituse ajal ja ka pärast sünnitust. Samas on raviga viiruseülekande riski viia kahe protsendini ja alla selle. «Maailmas on juba kasutuses ka ravimid, millega saab rasedusaegselt kiiresti viia alla viiruskoopiate arvu, ravim läbib osaliselt ka platsentat, nii et üheaegselt saab teostada ka loote profülaktikat – see sobib hästi just antud situatsioonis, kui naisele tuleb HIV diagnoos rasedusaegselt üllatusena,» selgitas Angerjas.
HIV-positiivne naine võib ise sünnitada, kui viiruse hulk tema veres on alla 1000 koopia/ml. Kõrgema viiruskoopiate arvu puhul tuleb teha keiserlõige, et vältida lapse nakatumist.
HIV-positiivsete emade lastele antakse sünnitushaiglas viirusevastast ravimit ja see kuur kestab kuus nädalat. Lapselt võetakse HIV analüüse sünnijärgselt, esimesel elukuul, kolmandal elukuul, kuuendal elukuul, 1-aastaselt ja 1 aasta ja kuuekuuselt. Laps jääb nakkuskliinikusse arvele 18 kuuks. Kui analüüsid on korras, siis tunnistatakse laps terveks, st tema nakatumist emalt lootele ei ole toimunud.