Patsientide digitaalsetest terviseandmetest rääkides ütles Euroopa Liidu e-tervise töörühma juht, president Toomas Hendrik Ilves, et selliste andmete puhul on kõige olulisem küsimus, kuidas neid kaitsta ning see, et inimene peab saama oma isiklike andmete ainuomanikuks.
«Need ei ole kellegi teise omad. See on ka esimesi soovitusi – muuta patsient või kodanik enda andmete omanikuks. Nii ei saa keegi su andmeid müüa, keegi ei saa sinu andmeid loata kasutada,» möönis president Tallinnas toimuval rahvusvahelisel telemeditsiini seminaril.
Suurima murekohana tõi ta välja andmete turvalisuse – kes neid näeb, kuidas neid hoida nii, et teistel poleks neile juurdepääsu või kuidas neid kasutada teaduslikul eesmärgil epidemioloogilisteks uuringuteks.
Ilvese sõnul pole praegu ühtset seadusandlust, mis selliste andmete kaitset reguleeriks ning süsteem vajab seadusandliku poole pealt fundamentaalset ülevaatamist. Riigipea sõnul muudaks terviseandmete üle-euroopaline digitaliseerimine ravisüsteemi läbipaistvamaks ning annaks inimestele suurema võimaluse teha ise otsuseid oma tervise ja ravi kohta.
Praegu on arst nagu preester, kes ütleb, milles on probleem ja sa peab põhimõtteliselt kõike uskuma. Kui sul on aga enda andmetele juurdepääs, saad sa neid kasutada ja minna teise arsti juurde ning küsida, mida tema arvab, nentis president Ilves.
«Iga inimese digitaalselt salvestatud terviseandmed kuuluvad sellele konkreetsele inimesele, ta peab pääsema ükskõik millisel ajahetkel neile ligi ja saama vajadusel otsida ükskõik kust Euroopast parimaid ravivõimalusi,» ütles president.
Ilves möönis, et teine oluline pool on arstid ise – kui palju nad on nõus sellega kaasa minema. «Me näeme, kuidas Eesti arstid kurdavad, et see (andmete sisestamine – toim) võtab liiga palju aega. Osa teeb seda, aga osa mitte,» nentis ta.
Kuigi arstid on kohustatud e-tervisesüsteemi andmeid sisestama, siis paljud seda ei tee. Väljatöötatud süsteemi puhul oleks ka hästi näha, millised arstid on patsientide terviseandmete sisestamiseks liiga hõivatud ning millised teevad seda korralikult, ütles Ilves.
President nentis, et inimene tahab teisest arvamust ja ta tahab enda terviseandmeid kellelegi teisele saata. Haiglad hoiavad näiteks röntgenpilte ainult enda sisesüsteemis ja kui inimene tahab enda pilti teisele arstile saata, kes ei ole samas haiglas, siis ta ei saa seda teha, möönis president Ilves ning lisas, et see ei ole tegelikult seaduslik ja see peab lõpuks muutuma.
Paneeldiskussioonis osalenud president Ilves sõnas, et tänapäeva eurooplane ei pruugi jääda elama oma kodukohta: «Inimeste vaba liikumine Euroopa Liidus tähendab ka seda, et me võime osutuda patsientideks väljaspool oma riiki ning seega vajame tervishoiuandmete vaba – kuid mõistagi turvalist ja inimeste privaatsust kaitsvat – liikumist. Euroopa Liit seisab tõsise ülesande ees, et leida e-lahendused, mis võimaldaksid meil osa saada kvaliteetsest ravist kogu Euroopas.»
Ilves lisas, et olukorras, kus ainuüksi demograafilistel põhjustel Euroopa Liidu liikmesmaade kulutused tervishoiule lähiaastatel kasvavad, lubab e-tervise lahenduste ulatuslikum kasutuselevõtt muuta süsteemi efektiivsemaks ning säästa miljardeid eurosid.
«Hoolimata meie pidevast vingumisest on Eestis maailma parim digiretseptisüsteem. Selliste süsteemide digitaliseerimine on väga oluline, nii raha kokkuhoiu mõttes kui ka lihtsama ja turvalisema andmete hoidmise ja juurdepääsu mõttes,» möönis president.