Spordiarstid annavad nõu: kuidas maratonil suusatada targalt ja tervislikult?

16.01.2025, Tartu. Tartu Maratoni 65. sünnipäeva tähistamine raeplatsil. Foto: Margus Ansu / Tartu Postimees

Tervise hoidmiseks on oluline igasugune liikumine, kuna see toetab nii kehalist kui vaimset tervist. Selle nädala lõpus toimub suusaspordi suursündmus Tartu maraton, mille eel on hea meelde tuletada võistlusel oma võimete ja keha piiride teadvustamist ning nendega arvestamist. Iga maratonil osaleja on tunnustust väärt, kuna on juba otsustanud liikumise kasuks. Kuidas aga teha seda targalt ja tervislikult?

Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse kompetentsikeskuse andmetel ei liigu 60 protsenti Eesti täiskasvanutest piisavalt, 73 protsenti eelistab igapäevaselt autot ning üle poole 16–64-aastastest elanikest on ülekaalulised või rasvunud. Tartu Ülikooli kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku spordimeditsiini osakonnajuhi ja vanemarst-õppejõu dr Agnes Mägi sõnul pöördutakse spordiarsti vastuvõtule sageli vigastuste tõttu, kuid probleemid ulatuvad kroonilistest haigustest ja koormustaluvuse langusest kuni söömisprobleemideni.

«Meie vastuvõtule jõuavad pigem kehaliselt aktiivsed inimesed, kes tunnevad huvi enda tervise vastu ja käivad meie juures kontrollis. Spordiarsti visiidile tullakse ka enne regulaarsete treeningutega alustamist, kuna spordimeditsiinilisele terviseuuringule tulnud inimene saab põhjaliku ülevaate enda kehalise tervise seisundist,» rääkis dr Mägi. 

Tervislik ja tark sportimine tähendab kehalise aktiivsuse kohandamist vastavalt individuaalsetele võimetele ja tervislikule seisundile. Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste kohaselt peaksid lapsed liikuma iga päev vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega, samas kui täiskasvanutel soovitatakse nädalas koguda 150–300 minutit mõõduka või 75–150 minutit tugeva intensiivsusega kehalist aktiivsust.

«Regulaarne liikumine ennetab kroonilisi haigusi, parandab vaimset tervist ja tõstab üldist heaolutunnet. Tervisekasu suurendamiseks tuleks vähemalt kahel päeval nädalas teha mõõduka intensiivsusega lihaseid tugevdavaid harjutusi, mis hõlmavad kõiki suuremaid lihasgruppe. Oluline on ka istumisaega vähendada ja asendada see aktiivse liikumisega,» lisas dr Mägi.

Spordimaailmas on sageli hägusad piirid harrastusspordi ja saavutusspordi vahel, kuna need sõltuvad suuresti inimese isiklikust suhtumisest ja eesmärkidest. «Harrastussport keskendub tavaliselt tervise või enesetunde parandamisele ja liikumisnaudingule. Saavutusspordis on üldiselt eesmärgiks tulemus, selle parandamine ja võistlemine. Praktikas võivad need piirid hägustuda, sest ka harrastussportlased võivad treenida väga intensiivselt ja sihikindlalt,» selgitas dr Mägi.

Spordimeditsiini osakonna taastusravi ja füsiaatria eriala vanemarst-õppejõu dr Maie Tali sõnul viiakse spordimeditsiini osakonnas läbi ligi kolmandik Eesti noorsportlaste terviseuuringutest. Samuti vastutatakse Team Estonia sportlaste tervise eest. Lisaks tippsportlastele on kliinikumi terviseuuringud kättesaadavad ka harrastussportlastele.

«Terviseuuringu käigus kogutakse patsiendilt anamnees, tehakse arstlik läbivaatus ning antropomeetrilised mõõtmised, kus mõõdetakse pikkust, kaalu ja määratakse keha koostis. Lisaks tehakse spiromeetriat kopsude funktsiooni hindamiseks, elektrokardiograafia uuringut ja koormustesti. Tulemuste põhjal antakse individuaalsed kehalise aktiivsuse soovitused, terviseprobleemi ilmnemisel tehakse vajalikud lisauuringud või suunatakse edasi eriarsti konsultatsioonile,» selgitas dr Tali, kelle sõnul on eesmärk pakkuda patsientidele kvaliteetset arstiabi, olles samal ajal õppebaasiks tulevastele spordiarstidele ning tuginedes uusimatele valdkonna teadustöö arengutele. Pikaajaliste kogemustega ülikoolihaigla spetsialiste toetavad moodsad seadmed uuringute tegemiseks.

Dr Tali rõhutas, et sportimise peamine eesmärk peaks olema järjepideva harjumuse kujundamine, mitte suurte koormusteni kiirustamine. Seda on eriti oluline silmas pidada keskealistel, kellel võivad esineda kroonilised haigused, ning neil, keda ees ootab suur kehaline pingutus, näiteks maratonil osalemine.

«See, et inimesed tahavad ennast proovile panna ja uusi kogemusi saada, on täiesti loomulik nähtus. Kuna kehalisel aktiivsusel ja sportimisel on väga palju positiivseid toimeid nii kehalisele kui ka vaimsele tervisele, siis kindlasti julgustaks inimesi rohkem liikuma. Kui varasemat sportimiskogemust ei ole ja mõte sportima hakata tekib alles keskeas, on spordiala ja koormuste valikul oluline arvestada tervisliku seisundiga, kuna selles vanuses võib juba esineda kroonilisi haigusi,» selgitas dr Tali, kelle sõnul peaks enamiku krooniliste haiguste ravikompleksi kuuluma ka liikumissoovitused, mille asjus peaks patsiente nõustama perearst.

Kui perearst peab vajalikuks patsiendi seisundi põhjalikumat hindamist ja nõustamist kehalise koormuse teemal, saab perearst patsiendi suunata spordiarsti konsultatsioonile.

«Kui inimene otsustab, et ta hakkab iga päev tervisekõndi tegema ja tunneb ennast seejuures hästi, siis üldiselt ei ole arstlik kontroll vajalik. Kui otsustatakse hakata valmistuma tugevaks pingutuseks, näiteks maraton või triatlon, või on soov hakata osalema spordivõistlustel, siis on soovitatav minna spordiarsti konsultatsioonile ja teha terviseuuring ettevalmistusperioodi alguses,» rääkis dr Tali.

Soovitused maratoni eel

Ka maratoni eel tuleks eespool toodut silmas pidada. «Oleks hea, kui suusa-, jooksu-, rattamaratoni eel treeniks osaleja nii, et keha harjuks koormustega ja harjutaja õpiks tundma oma keha võimeid. Oluline oskus on valida enda treenitusele sobiv maratoni läbimise distants, tempo ja riietus. Kui maratonieelsel nädalal haigestutakse viiruinfektsiooni või tekib kroonilise haiguse ägenemine, siis oleks mõistlik maratonil osalemisest loobuda,» selgitas dr Tali.

Spordiarstide sõnul on väsimuse teke maratoniraja teises pooles pigem tavaline nähtus, kuid siiski tuleks olla tervise suhtes valvas. «Kui peaks tekkima ebatavaliselt tugev väsimus- või nõrkustunne, mis ei möödu ka tempo vähendamise ja toitlustuspunktis söömise ja joomisega, siis peaks sellel korral suusasõidu katkestama. Samuti peaks sõidu kohe katkestama ja korraldajaga ühendust võtma kui tekib valu rinnaku taga, mis võib kiirguda vasakusse kätte, alalõua, ülakõhu või abaluu piirkonda,» lisas dr Tali. Kui suur pingutus on tehtud, siis võiks parim viis taastumiseks olla puhkus, tervislik toitumine, piisav vedeliku tarbimine ja kosutav uni. Maratonile järgnevatel päevadel on soovitatav kerge liikumine, seda ka siis, kui lihased on eelnenud pingutusest valulikud. Hästi sobivad ka erinevad taastavad protseduurid nagu massaaž või veeprotseduurid.

Spordiarsti vastuvõtule on võimalik pöörduda nii Tartus kui ka Tallinnas. Tartus toimuvad vastuvõtud Tartu Ülikooli kliinikumi L. Puusepa 1a hoones ja Tartu Ülikooli spordihoones (Ujula 4) ning Tallinnas Tervisemaja 2 hoones, aadressil Sepapaja 12/1. Kliinikumi spordiarsti vastuvõtule saab registreeruda esmaspäevast reedeni kell 9–16 telefonil 731 9221.

Artikkel ilmus kliinikumi lehes.