Uuring: laste vaimne heaolu langeb vanusega

Laste vaimne tervis on hapras seisus. Foto: Shutterstock

Laste vaimse tervise uuringu andmetel esines vaimse tervise probleeme, eriti depressiooni ja ärevuse sümptomeid rohkem tüdrukutel ning need sagenesid vanuse suurenedes.

Kuigi lapse taust, näiteks pere majanduslik olukord, võib mõjutada tema vaimset heaolu, on samuti olulised tema suhted sõpradega ja pereliikmete läbisaamine kodus, koolikeskkond, sotsiaal-emotsionaalsed oskused ja tervislik eluviis. Ekspertide sõnul tuleb senisest rohkem tähelepanu pöörata ennetusele, kooli- ja perekeskkonna toetavale rollile ja eluviisi muutmise olulisusele.

Enamik Eesti laste vaimse tervise uuringus mõõdetud vaimse tervise probleeme – depressiooni sümptomid, ärevus, liigsöömine, tähelepanuprobleemid, tahtlik enesevigastamine – olid levinumad tüdrukutel võrreldes poistega ning laste vaimse tervise probleemid sagenesid vanuse suurenedes.

«Iga laps väärib võimalust kasvada turvaliselt, et oleksid tagatud tema õigused, sealhulgas kasvada vaimselt tervena ning saada selleks vajalikku tuge. Laste heaolu ei kujune vaid arsti või spetsialisti kabinetis, vaid nende igapäevases elukeskkonnas – kodus, koolis, internetis, aga ka laiemalt meid ümbritsevas. Meil kõigil – peredel, koolidel ja kogukondadel – on oma roll ja vastutus, et Eestis sirguvad lapsed oleksid terved nii füüsiliselt kui vaimselt,» ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Sotsiaalkaitseministri sõnul arendatakse koostöös erinevate ministeeriumide ja partneritega välja uusi teenuseid, nagu Perepesa keskused ja sihitud vanemlusprogrammid, mis aitavad ennetada probleeme ning toetada peresid lapse kasvatamise igas etapis. Samuti uuendatakse Tarkvanem.ee platvormi, et pakkuda vanematele veelgi paremat ja kergemini kättesaadavat tuge.

Uuringust selgus, et laste vaimse tervise probleemid seostuvad järgmiste riskiteguritega: sagedasemad perekonfliktid, vanemate stress, kiusamine, koolistress, raskused oma emotsioonidega toimetulekul, pidev muretsemine, liigne nutiseadmete kasutamine ja mõnedel juhtudel ka uimastite tarvitamine.

«Paljud spetsialistid teevad tööd laste aitamiseks ning lastepsühhiaatria on tugeva surve all. Aga vaimse tervise murede kasvavat koormat ei ole võimalik lahendada vaid psühhiaatrite abil. Vaja on appi jõuda varem, seega pakume ennetavaid, kiiremaid ja lühemaid ehk väheintensiivsed psühholoogilisi teenuseid ning toetame kogukonnas vaimse tervise abi kättesaadavust,» ütles terviseminister Riina Sikkut.

Laste vaimset tervist toetavad head peresuhted, usaldusväärsed sõbrad, rahulolu kooli ja vaba aja veetmisega, osalemine trennis ja huviringides, tugev eneseusk, oskus raskustega toime tulla, hea füüsiline tervis ning piisav ja kvaliteetne uni.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul peab iga laps ja noor tundma end koolis vaimselt ja füüsiliselt turvaliselt ning saama vajadusel õigeaegset abi. «Oleme loonud süsteemse lähenemise, kus vaimse tervise edendamine, probleemide ennetus ja kiire sekkumine on haridussüsteemi loomulik osa. Haridusasutustel on siin oluline roll, aga vastutus on ühiskonnal tervikuna – nii lapsevanematel, õpetajatel kui ka spetsialistidel. Peame ühiselt töötama selle nimel, et ükski noor ei jääks oma muredega üksi ning saaks tuge nii koolis, kodus kui ka kogukonnas,» lausus Kallas.

«Laste vaimse tervise seire aitab regulaarselt jälgida, millised probleemid on kõige levinumad, millised tegurid probleemidega seostuvad, kuidas hinnatakse abi kättesaadavust ning mida oleks vaja parandada konkreetsetes sihtrühmades. Samuti annab see edaspidi riigile väärtuslikku tagasisidet, kuidas on aja jooksul muutunud Eesti laste vaimse tervise seisund, sealhulgas võrreldes teiste riikidega,» ütles Eesti Laste Vaimse Tervise Uuringu projektijuht, Tartu Ülikooli teadur ning Eesti Psühholoogide Liidu liige Iiris Tuvi.

Iiris Tuvi andmetel tuleks laste vaimse tervise uuring tervikuna muuta regulaarseks, et saada pidevalt usaldusväärseid andmeid ning oleks võimalik analüüsida laste ja noorte vaimse tervise näitajate ning riski- ja kaitsetegurite muutusi ajas.

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel ja kõikide ministeeriumide koostöös on valminud ka laste ja noorte vaimse tervise parandamise ettepanekute raport, mille eesmärk oli töötada välja valdkondadeülesed ettepanekud laste ja noorte vaimse tervise toetamiseks.

Laste vaimne tervis kujuneb väga paljude tegurite koosmõjust – alates kaasasündinud omadustest ja olukorrast sünniperes kuni kõige laiemate keskkonnateguriteni, nagu kliima või ühiskonnakorraldus. Osa neist tegureist toetavad hea vaimse tervise kujunemist ning aitavad ära hoida tervise halvenemist ka negatiivsete asjaolude esinemise korral, teised aga suurendavad vaimse tervise probleemide tekkeriski. Olulised on nii riskitegurite vähendamine kui ka kaitsetegurite edendamine, et ennetada vaimse tervise probleeme ning mitte jääda reaktiivseks.

Laste ja noorte vaimse tervise parandamise ettepanekud hõlmavad sotsiaal-emotsionaalsete koolituste programme, õpetajate ja lapsevanemate koolitamist ning turvaliste keskkondade loomist nii koolis kui ka digimaailmas. Eesmärk on vähendada riskitegureid ja parandada laste igapäevast keskkonda, et ennetada vaimse tervise probleeme juba varakult. Ettepanekute elluviimise eest vastutavad erinevad ministeeriumid ja laste heaolu töörühm ennetusnõukogu juures.

Eesti laste vaimse tervise uuring korraldati koostöös Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja Turu-uuringute ASiga ning see oli ajendatud kasvavast vajadusest saada usaldusväärset ja terviklikku teavet laste ja noorte vaimse tervise olukorra kohta Eestis. Uuringu peamine eesmärk oli töötada välja Eestile sobiv laste ja noorte vaimse tervise seire metoodika.