/nginx/o/2025/02/14/16653834t1h6b01.jpg)
15. veebruar on rahvusvaheline vähihaigete laste päev (International Childhood Cancer Day, ICCD). Selle ülemaailmse ühiskampaania eesmärk on tõsta teadlikkust lastevähist ja avaldada toetust vähki põdevatele lastele ja noorukitele, ellujäänutele ja nende peredele.
Eestis haigestub vähki aastas keskmiselt 35 last.
«Jätkuvalt väikest kasvutendentsi näitava arvu juures on aga hea meel tõdeda, et tänu paranenud diagnoosi ja ravivõimalustele jääb nüüdseks ellu rohkem kui 80 protsenti haigestunutest. See aga tähendab, et meie uueks väljakutseks on pakkuda lastele ravi, mille mõju nende edasisele elule oleks võimalikult väike,» selgitab TAI teadur Keiu Paapsi.
TAI teadlased koostöös lasteonkoloogidega soovivad meie väikeste patsientide käekäiku veelgi paremaks muuta. Selleks, et probleeme lahendada, tuleb need esmalt sõnastada. Nii ongi kaardistatud vähitõrje tegevuskavas laste ja noorte onkoloogia kitsaskohad ja seatud kolm suurt eesmärki:
1. Kaasasündinud kasvajate predispositsioonisündroomiga patsientidele ja peredele on korraldatud jälgimissüsteem, psühholoogiline tugi ning registreerimine.
2. Lastele ja noortele on tagatud kasvajate õigeaegne ning täpne diagnoosimine ja parim võimalik ravi.
3. Onkoloogilise haigusega lastele/noortele ja nende laste/noorte vanematele on tagatud piisavad tugiteenused ravi ajal ning diagnoosile vastav järelkontroll vähist tervenemisel.
«Eesmärkide täitmiseks on oleme ühendanud jõud teiste Euroopa teadlastega ja osaleme mitmes rahvusvahelises koostööprojektis. Tänu rahvusvahelisele uurimisprojektile BENCHISTA on meil nüüd võimalik hinnata haiguse leviku ulatust diagnoosimisel ühtsel põhimõttel, kasutades selleks Toronto staadiumit. Uuringu esmased tulemused näitavad, et kuigi Kesk-Euroopa riikidega võrreldes jõuavad Eesti lapsed diagnoosini pigem õigeaegselt, siis võrreldes oma eakaaslastega mujal Euroopas teostatakse meie patsientidel haiguse leviku hindamiseks täpsustavaid uuringuid siiski vähem,» hindas Paapsi.
/nginx/o/2024/07/04/16199317t1he61a.jpg)
Pikal ja toksilisel vähiravil on mitmeid hilistüsistusi, mille puhul vajavad haigusest tervenenud jälgimist, et tagada normaalne elukvaliteet, ühiskonda taasintegreerumine ja haiguse kordumise riski vähendamine. Projekti EUnetCCC eesmärk on luua Euroopa riikides ühtsetel alustel põhinev kasvajast tervenenute jälgimise süsteem (sotsiaalsed aspektid, kõrvaltoimed, psühholoogiline tugi jne), mis oleks eelkõige suunatud kõige enam haavatavatele rühmadele, nagu seda on lapsed, noorukid ja noored täiskasvanud, keda vähiravi hilismõjud puudutavad kõige enam.
Seega on meie eesmärk jätkuvalt pöörata tähelepanu haiguse varasele diagnoosimisele, tagada üleeuroopaline ühtsus kaugleviku tuvastamiseks kasutatavate uurimismetoodikate asjus ning välja töötada ja kasutusse võtta ühtne kasvajast tervenenute jälgimissüsteem, et tagada tervenenutele võimalikult kvaliteetne ja muretu elu.
«Meie TAIs jätkame oma jõupingutusi vähiennetusel ja kutsume sindki üles 15. veebruaril kandma rinnas vähihaigete laste päeva tähistavat kuldset linti.»
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)