Raport: tervishoius kasvab vajadus kaasata tööjõudu välismaalt

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Arenguseire Keskuse värske lühiraport toob esile, et Eesti tervishoiusüsteemis kasvab lähiaastatel vajadus võõrtööjõu kaasamiseks. Samuti suureneb pidevalt nii erasektoris kui ka mitmel töökohal töötavate tervishoiutöötajate osakaal, mis omakorda vähendab riikliku tervishoiusüsteemi suutlikkust ja pikendab patsientide ooteaegu.

Arenguseire Keskuse ekspert Kaupo Koppel tõi välja, et tervishoiutöötajate nappus on pakiline probleem, eriti perearstide seas. «Üle 55-aastaste meditsiinitöötajate osakaal on kasvanud kõigis suuremates ametirühmades, ent eriti on see trend märgatav perearstide hulgas. Praegu on pooled perearstidest vanemad kui 60 eluaastat ning võivad jääda järgneva kümne aasta jooksul tööturult kõrvale,» ütles Koppel. Tulevane perearstide põud on suurem eelkõige maapiirkondades, kus on täna vähe alla 50-aastaseid perearste.

Kuigi seni on enim tähelepanu pööratud õdede nappusele, suureneb lähiaastatel ka mittekliiniliste spetsialistide, nagu hooldajate ja õe abide puudus. Samuti on muret tekitav psühholoogide, vaimse tervise spetsialistide ja proviisorite järelkasv. Näiteks praegune proviisorite koolitusmaht katab vaid poole vajalikust spetsialistide hulgast.

Arenguseire Keskus toob lühiraportis «Tervishoiutöötajatega seotud trendid Eestis» välja, et üha rohkem meditsiinitöötajaid töötab mitmel ametikohal ning suureneb ületundide arvelt täidetud töökohtade arv. «See viitab kasvavale ülekoormusele, kuid samal ajal tuleb ka tähele panna, et lepinguline töökoormus on vähenenud. Tervishoiutöötajatele võib olla majanduslikult mõistlikum väiksem lepinguline koormus kombinatsioonis enamate ületundidega,» ütles Koppel

Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal just meditsiinivaldkonna töötajatel Eestis kõige sagedamini mitu töökohta. Mitmel töökohal töötab 59 protsenti eriarstidest, samas kui riigi keskmine on vaid 10 protsenti. Mitme töökoha pidamine on levinud ka psühholoogide ja logopeedide seas. Eesti õed töötavad aga seevastu aina enam ülekoormusega, viimase kümne aastaga on ületundide arvelt tehtav töö kasvanud 40 protsenti.

Lisaks selgub andmetest, et Eesti tervishoius on Euroopa Liidu üks väiksemaid võõrtööjõu osakaale. Näiteks 2023. aastal oli Eestis vaid 4,5 protsenti arstidest ja 0,2 protsenti õdedest välispäritolu, mis on Euroopa Liidu madalaimate näitajate seas. Samuti on kasvutrend Eestis olnud tagasihoidlik võrreldes paljude teiste riikidega. «Tööjõu kaasamise vajadus välismaalt on Eesti tervishoiusüsteemis selgelt suurenemas, kuid keelebarjäär takistab välismaalt töötajate tulekut,» selgitas Koppel.

Lühiraportis juhitakse tähelepanu ka sellele, et erasektoris töötavate tervishoiutöötajate osakaal on kümne aastaga kasvanud 32 protsendilt 37 protsendile. Erasektorisse siirduvad üha enam tugispetsialistid ja vaimse tervise spetsialistid.

Lühiraport «Tervishoiutöötajatega seotud trendid Eestis» on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast «Tervishoiu jätkusuutlikkus». Uurimissuuna eesmärk on leida tulevikuvõimalused ning analüüsida alternatiivseid valikuid tervishoiu rahastamise mitmekesistamisel ja nende mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele Eestis aastani 2050.