/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2025/02/19/16668194t1h5a54.jpg)
Tuttav tunne – kõht on täis, aga kui magustoit lauale ilmub, ei suuda sa keelduda. Saksa teadlased on nüüd avastanud, mis selle taga peitub, kirjutab New Atlas.
Max Plancki Ainevahetusuuringute Instituudi teadlased tegid hiirtega katse, kus neile pakuti suhkrurikkaid suupisteid ka pärast täiskõhu saavutamist. Loomad sõid magustoitu ikkagi, kuigi oleks pidanud olema täis kõhuga.
Tavaliselt reguleerivad söömist hüpotalamuses asuvad POMC-neuronid, mis annavad märku, kui kõht on täis. Kuid teadlased avastasid, et need neuronid teevad ka midagi ootamatut – nad aktiveerivad ajupiirkonna, mis tekitab erilise isu just suhkru järele. Kui hiired tajusid suhkru olemasolu, vabastasid neuronid β-endorfiini, mis suurendas magusaisu ja tugevdas sellest saadavat rahuldustunnet. Huvitaval kombel ei mõjutanud see süsteem rasvaseid ega tavalisi toite.
Evolutsiooniliselt on see loogiline – looduslik suhkur on haruldane, kuid annab kiiresti energiat, mistõttu aju õhutab seda võimalusel tarbima. Kui teadlased blokeerisid opioidse tee, suutsid hiired magustoidule vastu panna.
Sarnast reaktsiooni täheldati ka inimestel – suhkrulahuse tarbimine aktiveeris sama ajupiirkonna. See viitab, et magusaisu pidurdamiseks võiks uurida opioidiretseptoreid blokeerivaid ravimeid.
Täiskõhutunne ei sõltu aga ainult ajust. Teised uuringud viitavad, et ka soolestiku mikrobioom võib mõjutada, miks küpsistele ja kommidele ikka ruumi jätkub.