Ruth Kalda: patsient peab saama tervisevajadustele vastavat abi

Ruth Kalda  Foto: Tartu Ülikool

Eesti Perearstide Seltsi ja sotsiaalministeeriumi koostöös valminud «Esmatasandi tervishoiu arengukava 2035» seab eesmärgiks inimkeskse, jätkusuutliku, kvaliteetse ja ohutu esmatasandi tervishoiusüsteemi ning adresseerib valdkonnas esinevaid probleeme.

Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on tugeval esmatasandil määrav roll meie tervishoiusüsteemis, õigeaegse ja kvaliteetse arstiabi kättesaadavusel ning laiemalt inimeste tervena elatud aastatel, hoides ära nii haiguste süvenemise kui ka eriarstiabi vajaduse.

«Perearstide ja nendega töötava meeskonna roll on olnud ajas kasvav ning aina enam on nad suunanäitajateks nii tervise edendamises kui ka haiguste ennetamises kogu elukaare vältel. Samal ajal teame, et väljakutseid jagub – rahvastik vananeb, mitme kroonilise haigusega patsientide hulk kasvab ning tervishoiutöötajaid napib, eriti maapiirkondades. Nende väljakutsetega tuleme toime ainult siis, kui igal patsiendil on suure meeskonnaga töötav tubli perearst,» sõnas Sikkut.

Professor Ruth Kalda selgitas, et arengukava eesmärk on, et patsient saaks parimat oma tervisevajadusele vastavat abi. Selleks peab perearsti meeskond täienema teiste esmatasandi spetsialistidega. «Nii saab inimene tervisekeskusesse pöördudes tuge tervisemurede ennetamise, haiguste diagnoosimise kui ka vajadusel eriarstile edasisuunamise asjus,» selgitas ta. «Oleme seda koostades lähtunud praktilisest vajadusest hoida esmatasandil inimkeskset, jätkusuutlikku ja kvaliteetset terviklikku lähenemist inimese tervisevajadusele. Tervishoiukorraldus peab toetama inimese sujuvat liikumist arstiabi süsteemis,» selgitas ta ja lisas, et arengukavas on lahendused, mis aitavad riigil seda eesmärki ellu rakendada.

Arengukava toob esile esmatasandi tervishoiu peamised väljakutsed, sealhulgas perearstide ja -õdede nappuse, ebaühtlase teenuste kättesaadavuse, vananeva rahvastiku ning kasvava krooniliste haigustega patsientide hulga. Probleemne on, et tervishoiusüsteem on liialt keskendunud haiguste ravimisele, mitte ennetusele ja tervisedendusele.

Olukorra parandamiseks tuleb näiteks suurendada tervisekeskuste arvu ning laiendada nende pakutavate teenuste valikut. See võimaldab patsientidel saada ühest kohast vajalikku perearstiabi, õendusteenuseid, ämmaemandate ja füsioterapeutide abi. Rõhku tuleb panna ka digilahendustele, mis võimaldavad patsientidel jälgida oma terviseandmeid ja teha kaugnõustamist.

Oluline muutus on ka tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna tugevam lõimumine, et tagada patsiendile terviklik ja sujuv raviteekond. See tähendab paremat koostööd perearstide, eriarstide, koduõdede ja sotsiaaltöötajate vahel, et toetada inimesi, kelle tervisemured vajavad mitmekülgset lähenemist.

Esmatasandi tervishoiu arengukava valmimine on osa laiemast tervishoiusüsteemi arendamisest. Arengukavas käsitletakse peamiselt perearstiabi, kuigi esmatasand tervikuna on laiem, hõlmates nii kiirabi, erakorralisi meditsiini osakondi, apteegis osutatavat abi, ämmaemandusabi, füsioteraapiat, pereõendust, koduõendust, koolitervishoidu, töötervishoidu, hambaravi, psühholoogilist abi kui ka teisi olulisi valdkondi.

Paralleelselt on valminud haiglavõrgu arengusuunad ning peagi kinnitatakse ka kiirabi arengusuunad. Kolm dokumenti moodustavad aluse tervishoiu arengusuundadele aastani 2040, mis koos ettepanekutega jätkusuutliku tervishoiu rahastamise kohta esitatakse valitsusele.