Kaheksa inimest kümnest jääb arsti või õe vastuvõtuga rahule

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kantar Emori tehtud rahulolu-uuringu kohaselt on inimesed kõige enam rahul oma viimase hambaarsti külastusega (86%), eriarstiabi visiidiga (85%) ja pereõe iseseisva vastuvõtuga (85%). Samuti on ligi kaheksa patsienti kümnest jäänud rahule perearsti vastuvõtuga.

Tervisekassa juhi Rain Laane sõnul näitab see suurt usaldust meie tervishoiutöötajate vastu. «Kuigi arstiabi korralduse ja kättesaadavuse puhul on inimeste ootused aina kõrgemad, on rõõm näha, et meie meditsiinitöötajad pakuvad väljakutsete rohkes valdkonnas patsientidele kvaliteetset abi. Suur tänu neile pühendumuse ja vastupidavuse eest,» avaldas Laane tänu.

Seevastu rahulolu tervishoiusüsteemiga tervikuna on alates 2021. aastast tasapisi langenud. «Eesti tervishoid on tugeva surve all – arstide ja õdede nappus, vananev rahvastik, ebaregulaarne sotsiaalmaksu laekumine ja piiratud rahastus süvendavad probleeme, samal ajal kui kulud ja nõudlus arstiabi järele kasvavad kiiresti. Peame leidma uusi lahendusi, olgu selleks teenuste tõhusam korraldus, innovatsioon või täiendavad rahastusallikad, et tagada ravi kättesaadavus ka keerulistes oludes,» lisas Laane.

Arstiabi korraldusega on rahul veidi üle poole elanikkonnast. Tervishoiusüsteemiga on keskmisest enam rahul eestlased, 65-aastased ja vanemad mehed, Tartu ja Lõuna-Eesti elanikud ning suuremate linnade ja maapiirkondade elanikud. Rahulolematust esineb sagedamini muust rahvusest elanike, 50–64-aastaste ja Tallinna elanike seas ning eriti nende peredes, kus on pidevat hooldust vajavaid inimesi.

«Inimeste rahulolu tervishoiusüsteemiga on tihedalt seotud arstiabi kättesaadavusega – 91 protsenti neist, kes hindavad kättesaadavust heaks, on rahul ka tervishoiusüsteemiga, samas neist, kes peavad kättesaadavust halvaks, on rahul vaid iga viies,» rääkis Kantar Emori juhtekspert Jaanika Hämmal.

«Praeguse tervishoiu rahastusega suudame katta ligi 94 protsenti optimaalsest ravivajadusest ning puudujääki tunnetavadki inimesed ravijärjekordadena,» selgitas Laane rahulolematuse põhjust.

Eelmise aasta jooksul on Eesti tervishoiusüsteemiga kokku puutunud enamik täiskasvanud elanikest, kõige sagedamini retseptiravimite ostmise kaudu (82%). Perearsti on külastanud 62 protsenti, hambaarsti 58 protsenti ja eriarsti 54 protsenti Eesti elanikest. Erakorralise meditsiini osakonda on viimase aasta jooksul külastanud iga viies inimene.

Riiklikust Terviseportaalist on kuulnud 92 protsenti Eesti elanikest, sealhulgas 84 protsenti on portaali vähemalt ühe korra külastanud. Kusjuures sõna «Terviseportaal» oli 2024. aastal Eestis enim guugeldatud sõnade hulgas.

Kantar Emori uuringust selgus, et kolmveerand eestimaalastest oleks valmis pikkade ravijärjekordade vältimiseks täiendavalt arstiabi eest maksma. 67 protsenti oleks valmis panustama tervishoiuteenuste eest kuni 100 eurot, sh 31 protsenti kuni 20 eurot. Kõige enam ollakse valmis täiendavalt maksma koduõenduse, eriarsti teenuse ja hambaravi eest. Samas tuleb arvestada, et Eestis on inimeste omaosalus märgatavalt suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Tervisekassa ja Kantar Emori korraldatud uuringu eesmärk oli välja selgitada elanikkonna hinnangud Eestis pakutavale arstiabile ja tervishoiukorraldusele. 2024. aasta detsembris toimunud uuringu käigus küsitleti 1379 Eesti elanikku alates 18. eluaastast. Uuringutulemustega saab tutvuda Tervisekassa kodulehel.