Haiguse sümptomiteks on õhupuudus, kuiv köha, väsimus ja kaalulangus. Kopsufibroosi on sageli raske avastada, kuna sellega kaasnevad vaevused võivad sarnaneda teiste kopsuhaiguste tunnustega. Enim levinud sümptomiteks on õhupuudustunne isegi rahuolekus, lisaks krooniline köha. Haigus kulgeb patsientidel erinevalt. Ilma ravita võib aga tekkida pöördumatu kopsukahjustus.
«Varajane avastamine ja diagnoosimine on interstitsiaalsete kopsuhaiguste korral ülioluline, mõjutades seda, kui tõhus saab olema haiguse ravi. Kui haiguslikud muutused kopsudes diagnoositakse õigeaegselt, on võimalus haigus kontrolli all saada ja ka fibrootilisi muutusi kopsukoes vältida või pidurdada nende arengut,» ütles kopsuarst dr Pille Mukk.
«Soovitan patsientidel, keda vaevavad sarnased sümptomid, rääkida tervisemurest esmalt perearstikeskusega,» soovitas dr Pille Mukk. «Kopsude radioloogilised uuringud ja kopsufunktsiooni hindamine on esmased olulised uuringud nende haiguste diagnoosimisel. Perearst saab vajadusel konsulteerida kopsuarstiga. Nii saame raviga varem alustada ja ravitulemus on inimese jaoks ka parem. Ka patsiendid, kellel on süsteemne sidekoehaigus, nagu näiteks reumatoidartriit, peaksid oma kopse regulaarselt kontrollima, kuna nendel on oluline risk interstitsiaalse kopsufirboosi tekkimiseks.»
«Paljud perearstikeskused kasutavad mõnda digiplatvormi, mis võimaldab patsiendil enne visiiti täpselt kirjeldada teda vaevavaid sümptomeid. Inimeste enda terviseteadlikkusel on üha suurem roll. Tõsisematele probleemidele viitab pikaajaliste sümptomite kestmine ning sel juhul on mõistlik pööduda perearstikeskusesse ja küsida nõu pereõelt,» selgitas perearst dr Diana Ingerainen.
28. veebruaril tähistatakse harvikhaiguste päeva, mille puhul pööratakse rohkem tähelepanu ka interstitsiaalsetele kopsuhaigustele.
Kopsuhaiguste kohta on võimalik lähemalt lugeda siit.