Tervisekassa kiirendiprogrammi tulemusel hakatakse piloteerima kolme raviteekonda

Tervisekassa Foto: Madis Veltman

Mullu alanud kiirendiprogrammi tulemusel jätkavad Tervisekassa ja Tartu Ülikooli Kliinikum tänavu kopsuvähi raviteekonna rakendamise ettevalmistusi. Järgmisesse vooru pääsesid ka kliinikumi eestvedamisel loodud südamepuudulikkusega patsiendi raviteekonna projekt ja Eesti Kardioloogide Seltsi müokardiinfarktihaige haiglajärgne raviteekond. Mõlema projekti rakendamise ettevalmistustega alustatakse alates 2026. aastast.

Tervisekassa kiirendiprogrammi raames alustati 2024. aastal raviteekondade arendamist, et parandada patsiendikeskset ravi- ja hoolduskäsitlust. Programmis osales kuus projekti, mis keskendusid kopsuvähi, südamepuudulikkuse, müokardiinfarkti, vaimse tervise, dementsuse ja laste suutervise raviteekondade tõhustamisele. Viie kuu jooksul arendasid meeskonnad uued raviteekonnad koos mõõdikutega, mida plaanitakse piloteerida programmi järgmises etapis.

«Hindame kõrgelt kõigi kuue meeskonna suurt tööd ja pühendumist raviteekonna parandamisele. Kuigi kõik raviteekonnad ei lähe piloteerimise etappi, näeme konkreetseid jätkutegevusi igas valdkonnas, millega tegeleme edasi väljaspool kiirendiprogrammi,» ütles Tervisekassa raviteekondade teenusejuht Eva Paalma.

Vaimse tervise raviteekonna raames on Tervisekassal plaanis tugevdada psühhiaatrilise abi ja perearstiabi koostööd ning edendada e-konsultatsiooni kasutamist. Selleks kaardistab Tervisekassa vaimse tervise abi osutajate ressurssi üle Eesti, et võimaluse korral luua piirkondlikud vastutusalad ja parandada vaimse tervise abi kättesaadavust esmatasandi arstiabis. Tervisekassa koostöös Sotsiaalministeeriumiga plaanib jätkutegevusi arutada koos dementsuse raviteekonna meeskonnaga märtsikuus toimuval ühisel kohtumisel.

Laste suutervise tagamise programmi tagasiside põhjal kavatseb Tervisekassa väikelaste suutervise esmase visiidi varasemaks tõsta. Samuti soovitakse tõhustada suutervise andmete kogumist raviarvetelt, arendades dokumenteerimise võimalusi ja tagades masinloetavuse. Edasiste arendustegevuste eeldus on riiklikul tasandil saavutatud kokkulepped Eesti inimeste suutervise hoidmise meetmete ja tulemi hindamise mõõdikute suhtes.

Tervisekassa juhatus otsustas 2025. aastal alustada kopsuvähi raviteekonna rakendamise ettevalmistustega, kuna see on kõige enam valmis piloteerimiseks ja ei vaja rakendamiseks suuremahulisi IT-arendusi. Teise kahe edasipääsenud projekti puhul on vajalikud täiendavad eeltööd, sealhulgas andmeväljade kättesaadavaks tegemine ja mitme digilahenduse arendamine (nt terviseplaan).

«Südame ja veresoonkonna haiguste projekti puhul alustatakse IT-arendustega seotud ettevalmistusi, et piloteerimiseks valmis olla. Nende projektide edasine rakendamine on planeeritud alates 2026. aastast, kui vajalikud eeldustegevused on tehtud ning meeskonnal on huvi ja tahe jätkata koostööd,» nentis Paalma.

Kiirendiprogrammis edukaks osutunud kopsuvähi raviteekonna eesmärk on tagada, et vähikahtlusega patsiendid jõuaksid kiiresti diagnoosi ja ravini. Projekt keskendub koostöö parandamisele esmatasandi arstide, pulmonoloogide, torakaalkirurgide ja onkoloogide vahel, samuti ajaraamide kehtestamisele ja mõõtmisele, et vähendada viivitusi diagnoosimisel ja ravi alustamisel.

Järgmise sammuna alustatakse kopsuvähi raviteekonna rakendamise ettevalmistamist. Selle raames disainitakse koostöös teaduspartneritega uuring raviteekonna mõju hindamiseks ning vajadusel luuakse uus tasustamismudel. Innovatsioonikomisjonile esitatakse ettevalmistusetapi tulemused, et taotleda rahastust pilootprojekti tegemiseks. Samuti pannakse paika edasised jätkutegevused, osapoolte rollid ja tähtajad.

«Kopsuvähi raviteekonna arendamisel peetakse silmas ka selle laiemat rakendatavust – kiire teekond vähikahtlusest kuni ravi alguseni on oluline kõigi pahaloomuliste kasvajate puhul,» tõdes Tartu Ülikooli Kliinikumi vanemarst ja Tartu Ülikooli onkoloogia professor dr Jana Jaal.

«Raviteekonnad on parema tervishoiusüsteemi oluline osa. Kiirendiprogramm on loonud võimaluse viia Eesti tervishoid uuele tasemele, parandades ravi järjepidevust ja tulemusi. Raviteekondade standardiseerimine ja efektiivne rakendamine toovad kasu nii patsientidele kui ka tervishoiusüsteemile tervikuna. Kuigi kiirendiprogramm on loonud tervishoiusüsteemis tugeva aluse raviteekondade arendamiseks, usume, et nende edasine rakendamine sõltub suurel määral digilahenduste suutlikkusest teekondi toetada. Seetõttu me lähitulevikus sarnast kiirendiprogrammi uute raviteekondade algatamiseks ei planeeri, vaid keskendume IT-arendustele ja juba arendatud raviteekondade rakendamisele,» lisas Paalma.