Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Eestis arvatakse olevat 13 800 süstivat narkomaani

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
Narkomaanist mahajäänud süstal.
Narkomaanist mahajäänud süstal. Foto: Ants Liigus

Eestis on hinnanguliselt 13 800 süstivat uimastisõltlast, enam kui pooled neist on nakatunud HI-viirusega, nakkuse leviku ärahoidmiseks on üks olulisemaid teenuseid süstlavahetus.

Süstlavahetuse teenuse mahud Eestis on heal tasemel ning 2008. aastal jagati süstivatele uimastisõltlastele 2 033 243 puhast süstalt ja üle 700 000 kondoomi, vahendas Tervise Arengu Instituudi pressiesindaja.

Süstlavahetust külastati kokku enam kui 170 000 korral ning 4045 külastajat kasutas 2008. aastal seda teenust esimest korda.

Välistoetuse ning kuni 2008. aastani suurenenud Eesti riigi poolse rahastamise tõttu on HIVga seotud kahjude vähendamise teenuste (eelkõige süstlavahetus ja nõustamine) maht ning kvaliteet viimase kuue aastaga oluliselt paranenud.

HIV edasine levik süstivate uimastisõltlaste seas on stabiliseerumas, kuid nakkuse üldine levimus selles elanikkonna grupis on väga kõrge.

2007. aasta uurimuse andmetel on Tallinna süstivatest uimastisõltlastest 48 protsenti HIV-nakkuse kandjad ja Kohtla-Järvel 59 protsenti. C-hepatiidi levimus on veelgi kõrgem – Tallinnas 90 protsenti ja Kohtla-Järvel 76 protsenti.

Murettekitav on, et narkootikumide süstimisega alustatakse Eestis väga noorelt. Keskmine vanus esimese süstimise ajal oli Tallinnas 18,7 ja Kohtla-Järvel 18,2 aastat.

Uuringud näitavad, et süstivatele uimastisõltlastele suunatud ennetustöö vähendab riskikäitumist ehk süstla/nõela jagamist teise süstiva uimastisõltlasega.

Oluline on ka asendusravi kvaliteedi edasine parandamine - pikemaajalisem metadoonravi vähendab kriminaalset tegevust ning toob riigile ka majanduslikku kasu (väheneb kinnipeetavate arv ja kuritegude ohvritele tekitatud kahju). 

Saavutatud ennetustöö tulemuste säilitamiseks ning olukorra parandamiseks vajavad kahjude vähendamise teenused eelkõige piirkondlikku laiendamist.

Oluliseks väljakutseks on sõltuvusravi ebapiisav maht, mille pidevaks suurendamiseks ei piisa praegusel ajal Eestis ressursse.

Mullu oli riikliku HIV ja AIDSi strateegia eelarve 46,5 miljonit krooni, tänavu ent
ligi 38,14 miljonit krooni ehk 18 protsendi võrra väiksem. Samuti on vähenenud
narkomaania ennetamise riikliku starteegia eelarve.

Eestis tegutseb 9 organisatsiooni, kes pakuvad süstivatele uimastisõltlastele süstalde vahetamise, nõustamise ja madala läve keskuse teenust.

Kokku on süstlavahetuspunkte 36 ning need paiknevad kõigis Ida-Virumaa linnades, Tallinnas, Paides, Rakveres ja Tapal.

HIV-ennetuse ja sõltuvusravi raames pakutakse sõltlastele lisaks süstlavahetusele asendusravi Tallinnas ja Ida-Virumaal ning ravil on kokku umbes 700 inimest.

Tagasi üles