Teadlane vastab ⟩ Eestlaste vastlatoidud olid vägagi tervislikud, aga kuidas on lood vastlakukliga?

Moosiga vastlakukkel. Pilt on illustratiivne. Foto: Peeter Langovits

Rahvapärimuse kohaselt söödi vastlapäeval seajalgadest keedetud herne- või oasuppi ja hilisemal ajal ka vastlakukleid. Vastlatoidud on suurepärased söögid tervisliku toitumise seisukohast. Seajalad sisaldavad palju kollageeni ja muid aineid, mis on vajalikud terve ning ilusa naha jaoks ning sidekoe moodustumiseks, rõhutavad Tallinna Tehnikaülikooli toiduteadlased Kaarel ja Signe Adamberg.

Selleks, et need ained puljongisse jõuaksid, tuleb seajalgu keeta madalal kuumusel mitu tundi või panna potiga kuuma kiviahju hauduma. Hernesuppi on keedetud ka suitsuribiga, kuid liha pole tingimata kohustuslik.

Herned ja oad on samuti suurepärased toiduained. Kuna vanasti olid vastlapäevaks jõulupraest alles vaid pekk, saba ja jalad ning lihavõteteni jäi ligi kaks kuud, tuli valguallikana kasutada taimseid toiduaineid. Taimsete valkude aminohappeline koostis varieerub. Kui erinevaid tooraineid kombineerida, saame kokku kõik vajalikud valgud, näiteks teraviljad koos kaunviljadega. Teraviljades on asendamatutest aminohapetest vajaka lüsiinist ja leutsiinist, aga suhteliselt rohkem on metioniini. Kaunviljades on aga vastupidi, metioniini vähe ning lüsiini ja leutsiini rohkem. Seega on odrakruupide lisamine herne- või oasupile väga tark valik, mille meie esivanemad olid juba ammu välja peilinud. Kui lisame supile veel porgandit, sibulat, kartulit, natuke pipart ja soola, saame maitsva ja toitva söögi.

Kas vastlakukkel saab olla ühtaegu tervislik ja hea?

Vastlakukkel on magustoit, kuid arvestades ilmaolusid ja füüsilist koormust õues tööd või sporti tehes, võib tinglikult mõned kuklid «välja teenida» vastlaliugu lastes.

Kui süüa vastlanädalal üks magus vastlakukkel, ei juhtu midagi. Probleemid tekivad siis, kui süüa vastlakukleid, kooke ja saiakesi iga päev.

Soovitused

Kukli võib ka ise teha, võtta saia asemel näiteks sepikukukkel või küpsetada see ise, asendades osa jahust täisterajahuga, lisada rosinaid ja seemneid. Koheva kukli jaoks on ainus võimalus kasutada valget nisujahu, aga ka osaliselt (kuni ¼) täisterajahuga kukkel on maitsev.

Vahukoor sisaldab väärtuslikku piimarasva ja valke, millega on seotud mitmed mineraalained, vitamiinid ja teised ühendid. Vahukoort ise tehes saab lisada vähem suhkrut. Vähese suhkruga variandi jaoks võiks kasutada kuni 1 tl (5 g) suhkrut klaasi koore kohta. Samuti saab kodus kasutada vähem magusat moosi (20% suhkrut) või marju.

Poodidest ja pagarikodadest võib leida vähemate lisaainetega ja osaliselt täisterajahust või seemnekukleid, sh tatrajahust kukleid.

Võib teha ka nn laisa mehe kukli. Selleks tuleb võtta saia või sepikuviil ja katta see moosi ja vahukoorega. Maitseb igal juhul hästi!

NB!

Üks vastlakukkel kaalub 70–100 g ja annab 200–300 kcal, mis vastab ühele tunnile intensiivsele kõnnile (6-7 km tunnis) või pooletunnisele jooksule. Suurema kukli korral tuleks aga vähemalt kümme pikka vastlaliugu teha.

Vahukoorekukkel

• 6 kuklit omal valikul;

• 1 klaas (200 ml) vahukoort vahustada tugevaks vahuks 1 tl (5 g) suhkruga, lisada vanilli;

• iga kukli kohta võtta 1 tl paksu moosi (nt mustsõstra-, jõhvika- või õunamoosi), mille valmistamiseks on kasutatud 1 kg marju ja 250 g suhkrut.