Vaata järele, kas oled oodatud soolevähi sõeluuringule

Soolevähk Foto: Shutterstock

Soolevähk on üks sagedasemaid vähivorme Eestis: 2022. aasta vähiregistri andmetel haigestus esimest korda üle tuhande inimese soolevähki.

Varajases staadiumis on haigus sageli sümptomiteta, kuid just varajane avastamine suurendab oluliselt täieliku paranemise võimalust. Selleks on kõigile 60–68-aastastele meestele ja naistele võimalus osaleda tasuta soolevähi sõeluuringul, olenemata ravikindlustuse olemasolust.

Soolevähk tekib enamasti aeglaselt, aastatepikkuse protsessi käigus healoomulistest polüüpidest. Umbes iga kahekümnes polüüp võib areneda vähiks. Sõeluuring aitab tuvastada nii varajases staadiumis vähki kui ka vähieelseid muutusi, mis võimaldab ennetada haiguse arengut.

Sõeluuringul osalemiseks ei pea kutset ära ootama. Piisab, kui võtta ühendust oma perearstikeskusega ja registreerida end pereõe vastuvõtule. Uuringu esmases etapis tehakse peitveretest, mille jaoks antakse vajalik komplekt. Proov võetakse kodus ja saadetakse laborisse eelnevalt tasutud postikuluga. Vastuse saab tavaliselt kümne tööpäeva jooksul.

Negatiivne tulemus: olete oodatud järgmisele sõeluuringule kahe aasta pärast.

Positiivne tulemus: saadetakse lisauuringutele, tavaliselt koloskoopiale. Positiivne tulemus ei tähenda alati vähki, vaid vajadust täpsemateks uuringuteks.

Sõeluuringule kutse leiate Terviseportaalist, kuid ka ilma kutseta saab uuringule registreerida. Kutsed saadetakse elektrooniliselt eesti.ee kaudu või vajadusel paberil rahvastikuregistri järgi.

Soolevähi risk suureneb vanusega, eriti pärast 50. eluaastat. Pärilikkus, eelnevad polüübid, tasakaalustamata toitumine, suitsetamine ja ülekaal suurendavad riski. Samas aitab aktiivne eluviis, tervislik toitumine ja sõeluuringutes osalemine riski vähendada.

Tervisekassa kutsub 2025. aastal tasuta soolevähi sõeluuringule kõiki naisi ja mehi sünniaastaga 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967.

Viimastel aastatel on soolevähi valdkonnas saavutatud märkimisväärseid edusamme nii ravis kui ka ennetuses. Aastal 2022 diagnoositi maailmas 1 926 425 uut soolevähi juhtu. Uued rahvusvahelisel tasandil diagnostikavõimalused, sealhulgas polügeense riskiskoori tehnoloogial põhinevad geenitestid, võimaldavad hinnata inimese geneetilist eelsoodumust soolevähile. Need testid aitavad tuvastada kõrgenenud riskiga isikuid, kes võivad vajada varasemat või sagedasemat sõeluuringut, parandades varajast avastamist ja ennetust.

Traditsioonilise keemiaravi kõrval on soolevähi ravis hakatud kasutama bioloogilist ravi, mis keskendub kasvajarakkude spetsiifilistele omadustele. Näiteks angiogeneesi inhibiitorid takistavad kasvaja veresoonte arengut, piirates selle kasvu. Lisaks on immuunravi, mis aktiveerib organismi immuunsüsteemi vähirakkude vastu võitlemiseks, näidanud paljutõotavaid tulemusi soolevähi ravis.

Eesti Vähiliit tuletab meelde, et varajases staadiumis avastatud soolevähki saab edukalt ravida. Kuna soolevähk ei pruugi algstaadiumis mingeid sümptomeid põhjustada, on sõeluuringul osalemine oluline ka siis, kui enesetunne on hea.

Eesti Vähiliit kutsub kõiki inimesi näitama solidaarsust vähihaigete suhtes ning tõstma teadlikkust soolevähiga seotud ennetustegevustega. 7. märtsil kutsume kõiki kandma sinist ning jagama oma pilte sotsiaalmeedias, kasutades teemaviiteid #kannasinist või #dressinblueday. Nii saame koos rõhutada, et oleme teadlikud ja hoolivad ning toetame teineteist vähiga seotud teadlikkuse suurendamisel.

Pea meeles:

• Sõeluuringul osalemine on tasuta kõigile sihtrühma kuuluvatele inimestele.
• Sõeluuringule pääsemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega ja registreerida end pereõe vastuvõtule.
• Peitveretesti saab teha kodus ja see on lihtne ning valutu.
• Varajane avastamine suurendab täieliku paranemise võimalust.

Rohkem infot: www.sõeluuring.ee