Eestis on saadaval mitmesuguseid nikotiini- ja tubakatooteid, kuhu alla kuuluvad tavasigaretid, nikotiinipadjad, kuumutatavad tubakatooted, huule- või mokatubakad ning korduvkasutatavad ja ühekordsed e-sigaretid. Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukliiniku arst-õppejõu dr Ülle Ani sõnul pole aga mitte ükski neist tarvikutest tervisele ohutu. «Nikotiin ise on toksiline ja selle laguproduktid, nagu nitrosoamiinid ja kotiniin, võivad põhjustada vähki, levides kõikidesse organitesse. Seetõttu esineb tubakatarvitajatel – olenemata kasutusviisist – sagedamini pahaloomulisi kasvajaid mitte ainult kopsudes, igemetel, kõris ja huultel, vaid ka mujal kehas,» selgitas dr Ani.
Sotsiaalministeeriumi andmetel oli 2022. aastal tubaka- ja nikotiinitooteid proovinud noorte seas esimene kokkupuude suitsetamisega e-sigaret – seda märkis 65,5 protsenti 11-aastastest ja 65 protsenti 13-aastastest. Ka dr Ani vastuvõtule jõuavad noored, kuid siis juba sõltuvuse küüsis.
«Nikotiinil on kahesugune mõju organismile. Esiteks võib see põhjustada erinevaid haigusi erinevates organites. Teiseks on oluline arvestada nikotiini otsest toimet ajule, mis viib sõltuvuse kujunemiseni. Nikotiini tarvitamine põhjustab ajus dopamiini ja noradrenaliini vabanemist, mille tulemusena tunneb tarvitaja ajutiselt positiivseid emotsioone – meeleolu paraneb, ärevus väheneb ning kaob võimalik paanika,» rääkis dr Ani.
Mida kauem – tunde, päevi, kuid või aastaid – inimene nikotiini tarvitab, seda enam süvenevad emotsionaalsed häired. «Umbes 30–45 minutit pärast viimast nikotiinidoosi tekib inimesel tunne, et midagi on puudu. Ilmnevad võõrutusnähud, nagu nikotiininälg, suurenenud söögiisu, ärevus, depressiivsus või paanika. See on tingitud asjaolust, et aju on harjunud nikotiini pideva kohalolekuga ning vajab seda üha suuremates kogustes. Kui nikotiini ei saada, tekivad emotsionaalsed ja füüsilised häired, mis omakorda soodustavad sõltuvuse süvenemist,» selgitas kopsuarst, kelle sõnul ei teadvusta sõltlased endale tihitpeale nikotiinikoguseid, mida tarvitatakse.