«Lühikesed ja kiired lõunapausid ei võimalda õpilastel lõõgastuda ega pingeid maandada, mis võib negatiivselt mõjutada nende keskendumisvõimet ja õppetulemusi. Kiirustades söömine võib viia ka ülesöömiseni, sest kiirustades süües ei tunne me täiskõhutunnet,» selgitas Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.
Ta rõhutas, et pikemad lõunapausid annaksid õpilastele võimaluse toitu rohkem nautida ja aitaksid keset pingelist koolipäeva taastada emotsionaalset tasakaalu.
«Kui lõunapausid oleksid pikemad ja rahulikumad, siis saaksid õpilased mitte ainult toitu nautida, vaid ka suhelda ja lõõgastuda. See võiks aidata kaasa ka parema kooliõhkkonna tekkimisele,» ütles Anna-Kaisa Oidermaa.
Peaasi.ee algatatud vaimse tervise vitamiinikuuri jooksul jõuavad koostöös koolitoitlustaja Dailyga 86 kooli puuviljad ja plakatid, mis juhivad tähelepanu, et söögivahetund võiks olla paus, mis lisaks söömisele võimaldab korraks ka lõõgastuda ja kogeda sotsiaalset kuuluvust.
«Söögivahetund on hea hetk märgata teisi, suhelda ja tugevdada sõprussuhteid. Väikese sammuna, näiteks kutsudes oma lauda kedagi, kes võib tunduda üksik, ja luua õhkkonna, kus kõik tunnevad end väärtuslikuna,» sõnas Anna-Kaisa Oidermaa.
Baltic Restaurants Estonia juhi Aaro Lode sõnul on söömine osa kultuurist ja sotsiaalsetest oskustest, mis kujunevad lapsepõlves.
«Kui me tahame panustada rahvatervisesse pikas vaates, peame koolides õigeid harjumusi juurutama,» rääkis Aaro Lode.
Noortega peetud aruteludest selgus, et lapsed teavad väga hästi, et söömiseks on vaja aega ja rahulikku keskkonda.