Loe, kuidas sõge ülemus võib su elu koguni kahel moel tuksi keerata

Esmapilgul näivad läbipõlemine ja depressioon sarnased, aga põhjalikumal vaatlusel on neis palju erinevusi. Foto: SEO Galaxy / Unsplash

Kas tunnete, et jaks on otsas ja isegi nädalavahetus ei too enam leevendust? Kui hommikul ärgates on tunne, nagu astuksite veskikivide vahele, pole te üksi. Läbipõlemine on nagu hiiliv udu, mis võtab rõõmu, energia ja motivatsiooni, jättes inimese vaimselt kurnatuks. Ent kuidas eristada seda depressioonist, mis võib näida sarnane, kuid mille juured on hoopis sügavamal?

Vanarahvas teadis öelda: «Tühi kott püsti ei püsi» – sama kehtib ka meie vaimse tervise kohta. Kui oleme üle pingutanud, peame leidma viisi end taastada, enne kui keha ja meel meid sunniviisiliselt puhkusele saadavad. Selles loos uurime, mis vahe on läbipõlemisel ja depressioonil ning kuidas nendega toime tulla. Austraalias on äsja valminud teadusuuring, mis heidab valgust läbipõlemisele ja depressioonile.

Kui teie suvepuhkus tundub juba kauge mälestusena ja unistate juba uuest ning loete päevi selleni, siis pole te sugugi üksi. Töökohtadel läbipõlemist – emotsionaalse, füüsilise ja vaimse kurnatuse seisundit pärast pikaajalist stressi – kirjeldati esimest korda 5. sajandi Egiptuse kloostrites.

Läbipõlemine ja depressioon võivad välja näha sarnased ja on üllatavalt suhteliselt tavalised seisundid. Hinnanguliselt tunneb näiteks 30 protsenti Austraalia tööjõust mingil määral läbipõlemist, samas kui peaaegu 20 protsendil austraallastest diagnoositakse mingil eluperioodil depressioon.