Pikamaajooksjate ajuga juhtub midagi ootamatut – see võib osutuda ohtlikuks

Jooksmine võib küll füüsilist tervist turgutada, aga ajule võib mõnel juhul see paraja põntsu panna. Foto: Unsplash / Leah Hetterberg

Maratonijooks ei murra mitte ainult jalgu – see võib ajutiselt murendada ka aju. Uus uuring vihjab, et meie närvisüsteem võib pikkadel distantsidel teha ootamatuid järeleandmisi. Aga kas see tähendab, et iga jooks on pisut nagu "ajurünnak"? See on lugu, mis paneb järele mõtlema, enne kui järgmine start kõlab.

Igal aastal panevad maailmas enam kui miljon inimest igas vanuses jalga tossud ja asuvad maratoni jooksma. Kuigi igasugune liikumine pakub tervisele mitmeid eeliseid, juhivad teadlased tähelepanu, et maratonijooksmine võib ajule ajutiselt kahjulikult mõjuda – ning selle mõju võib kesta isegi kuni kuu aega pärast jooksu.

Hispaanias Baskimaa ülikoolis (University of the Basque Country ehk UPV/EHU) läbi viidud uuring tuvastas seose maratonijooksu ja ajus oleva müeliini märgatava vähenemise vahel.