Reisiapteegi soovitused

Triinu Entsik-Grünberg, Apotheka proviisor Foto: Apotheka

Kevad on kohal ja peagi on kätte jõudmas ka puhkuste kõrgaeg. Eriti pikemateks reisideks ja kaugematesse sihtkohtadesse ettevalmistusi tehes, ei tohiks unustada reisiapteeki. Läbimõeldult kaasa pakitud reisiapteek aitab maksimaalselt puhkusele keskenduda nii, et ei pea tutvuma sihtriigi apteegi- või meditsiinisüsteemiga.

Võta ravimid kaasa originaalpakendis

Kui plaanite tutvust sobitada mõne eksootilisema riigiga, siis esimese sammuna tasub endale selgeks teha, milline on sihtkoha epidemioloogiline olukord. Võib juhtuda, et sinna reisimisel on rangelt soovituslik või riiki pääsemiseks suisa kohustuslik vaktsineerimine teatud haiguste vastu. Kuna kaitsesüstimisi on kõige tõhusam teha 4 –6 nädalat enne reisile minekut, siis tuleks sellega aegsasti tegelda.

Oma reisi ja reisiapteegi peaks eriti hoolikalt läbi mõtlema need, kes kasutavad krooniliste haiguste ravimeid. Kuna reisiplaanidesse võib tulla ettenägematuid muudatusi või viivitusi, siis tasub krooniliste haiguste põdejatel võtta kaasa vähemalt nädala jagu rohkem ravimeid. Pikema puhkuse puhul tasub lasta perearstil väljastada paberretsept, et vajadusel oleks võimalus täiendada välismaal oma ravimivarusid. Eestis välja kirjutatud ravimiretsept kehtib kõigis Euroopa Liidu riikides. Tõsi, seejuures tuleb arvestada, et Eestis välja kirjutatud ravim ei pruugi sihtriigis kättesaadav olla.

Kui tarvitatakse mingeid ravimeid regulaarselt, siis tasub samuti tutvuda sihtriigi ja/või läbitavate riikide reeglitega, sest paljud meil käsimüügis olevad ravimid võivad mujal olla retseptiravimid. Kõik välisriiki kaasa võetavad ravimid peaksid olema originaalpakendis, et asjaomastel ametivõimudel oleks võimalik neid vajadusel tuvastada.

Millised ravimid võiksid kindlasti kaasas olla?

Kui reisiseltskonda kuuluvad ka lapsed, tuleb arvestada, et üle 12.aastased lapsed võivad kasutada täiskasvanutele mõeldud ravimeid, samas nooremate puhul tuleb kindlasti arvestada lastele mõeldud ravimitega.

Valu- ja palavikku alandavad ravimid, mis sisaldavad paratsetamooli ja/või ibuprofeeni võiks igaks juhuks kaasas olla ka kodumaise puhkuse puhul. Samas intensiivse päikese alla palmisaarele sõites tuleks arvestada, et ibuprofeeni, naprokseeni ja diklofenakki sisaldavad valu- ning põletikuvastased tabletid, aga ka samadel toimeainetel põhinevad nahale määritavad geelid ja kreemid suurendavad päikesepõletuse ohtu. Sellisel juhul oleks mõistlikum eelistada paratsetamoolil põhinevaid preparaate.

Soojamaa reiside puhul tekitab sageli probleeme kuumast õhust konditsioneeriga varustatud jahedasse ruumi liikumine, mis toob endaga kaasa külmetusnähtude tekke. Seetõttu peaks kergesti külmetujatel kaasas olema ka kurguvalu-, nohu- ja köharavimid. Kuigi tavapäraselt apteekrid seda kergekäeliselt ei soovita, siis siinkohal tulevad puhkusereisil kasuks niinimetatud gripiteed. Kuna viimased sisaldavad reeglina ka pseudoefedriini, siis tuleks kõrgvererõhutõve korral neid siiski vältida.

Pikemate lendude puhul on soovitav kasutada vereringe elavdamiseks jalgades reisipõlvikuid. Samuti tasub arvestada, et lennureisi ajal viibime kuiva õhuga ruumis, mis võib põhjustada silmade- ja nina kuivust ning nohuviirusele sarnaseid sümptomeid. Sellel puhul aitavad enesetunnet parandada niisutavad silmatilgad, meresoolalahus või niisutav ninasalv. Samuti ei tohiks lennureisi ajal unustada vedeliku (soovitavalt vee) tarbimist. Et kõrvad lennates kinnise nohuse nina tõttu lukku ei läheks, võiks enne lennureisi kasutada pseudoefedriini sisaldavaid tablette. Viimaste puhul on oluline teada, et need ei sobi kõrgvererõhutõve korral.

Kuidas vältida kõhuhädasid?

Levinud tervisemured, mis võivad halvimal juhul alguse saada juba puhkusele viivast lennukitoidust ja mille vastu tasub end kindlasti kindlustada, on kõikvõimalikud kõhuhädad. Kõige parem on vältida kokkupuudet kõige sellega, mis võiks seedeprobleeme tekitada. See tähendab, et kraanivee asemel tasuks pigem tarbida pudelivett ja seda mitte ainult joomiseks, vaid ka näiteks hammaste, aga ka köögi- ning puuviljade pesuks. Tasub vältida ka jooke, mida serveeritakse jääga. Kuna toored köögiviljad on üks põhilisi viiruse leviku allikaid, siis tasuks neid süüa vaid kuumutatud kujul. Tänavatoit võib olla ahvatlev, aga kuna üleüldine hügieen ja ka tooraine kvaliteet võivad jätta soovida, tasuks eelistada vaid otse grillit või pannilt tulevaid delikatesse. Isikliku hügieeni vaates tasub hoolitseda kätepesu eest ja hoida desinfitseeriv geel või salvrätikud käepärast, et end pärast erinevate esemetega kokkupuutumist värskendada.

Ennetav probiootikumi kuur aitab

Isegi, kui eeltoodud põhimõtteid hoolsasti järgida, tasub enne eksootilistesse riikidesse reisimist teha läbi kahenädalane probiootikumikuur. Ikka selleks, et võõrapäraste roogade seedimine läheks kergemini ega tekitaks probleeme. Probiootikumid aitavad lisaks kõhulahtisusele ka kõhukinnisuse korral ja nii on enam lootust, et kõht püsib korras ja terve kogu reisi jooksul. Seejuures tuleb arvestada, et probiootikume ei tohi võtta (või segada) kuumade jookide, söökide ega kohviga. Samuti ei soovitata probiootikume manustada happeliste ega gaasiliste jookidega. Konkreetsetest preparaatidest on reisil hea ja lihtne kõhukinnisuse jaoks kaasa võtta rektaalselt manustatav klüsm, mis toimib 5 –10 minutiga.

Kõhulahtisuse ja oksendamise korral on abiks Saccharomyces boulardii CNCM I-745 ehk pärmiseene eluskultuure sisaldav pulber või kapslid, diosmektiidi sisaldav suukaudse suspensiooni pulber ja ka söekapslid või-tabletid. Oluline on seejuures teadvustada, et nii diosmektiiti sisaldavat pulbrit ega ka söetablette ei soovitata kasutada, kui kasutatakse krooniliste haiguste ravimeid. Need tooted võivad oma tugevalt absorbeerivate omaduste kaudu mõjutada ravimite toimet. Kõhulahtisuse ja oksendamisega kaasneva vedelikukaotusega käib kaasas ka mineraalide kadu organismis, mille vältimiseks ja seeläbi kiiremaks taastumiseks on kasulik suukaudse lahuse pulber, mis sisaldab glükoosi, naatriumkloriidi, naatriumtsitraati ja kaaliumkloriidi.

Kõhugaaside ehk puhituse puhul pakub leevendust simetikooni sisaldavad suus lahustuvad graanulid või pehmekapslid.

Päikesekaitset ei tohi alahinnata

Suviste või soojamaareiside juurde kuulub paratamatult ka intensiivne päike, mille eest ei ole alati võimalik ega ka soovi varjuda. Kindlasti tasub selleks puhuks kaasa varuda piisavas koguses ja tugevat ehk faktor 30 või 50 kaitset pakkuvad päikesekaitsevahendid. Seda põhjusel, et harvad ei ole olukorrad, kus lõunamaades leiab päikesekaitsekreeme vaid apteegist. Ette tasub valmistuda ka selleks, kui nahk päikesekaitsevahendite kasutamisele vaatamata saab põletuse. Sellisel puhul on abiks teepuuõli sisaldavast jahutavast hüdrogeelist, mis sobib ühtviisi ka kuuma vee, tule, kuuma pinna, aga ka keemiliste reaktsioonide poolt põhjustatud põletuste korral. Samuti võib seda kasutada kergemate marrastuste ja näiteks ka putukahammustuste korral. Kuigi teatud rahvapärimused on visad kaduma, siis on oluline endale teadvustada, et päikesepõletuse raviks EI SOBI pantenool, õli, vaseliin, beebiõli, rasvased kreemid, hapukoor ja muud vahendid, mis takistavad kuumuse alanemist ning seeläbi pigem soodustavad nahakahjustuse süvenemist. Paranemise perioodil on soovitatav nahka igapäevaselt kreemitada. Selleks võib apteegist küsida suure niiskusesisaldusega kreemi. Kolmandal kuni viiendal päeval sobivad juba ka toitvamad kreemid ja võib üle minna tavapärasele nahahooldusele.

Allergilised reaktsioonid ja traumad

Kõikvõimalikud allergilised reaktsioonid on need, mille esinemist enda või oma laste puhul sageli ei teadvustata ja millega puututakse kokku alles välismaal. Nende esinemiseks tasub aga kindlasti valmis olla. Lastele on soovitatav kaasa võtta tsetirisiini sisaldav lahus. Täiskasvanute puhul on sobilike preparaatide valiks laiem - loratadiin, tsetirisiin, desloratadiin või ebastiin. Nahal esinevate allergiliste reaktsioonide puhul on abiks ka hüdrokortisoon salv. Viimasest on abi ka putukahammustuste puhul. Reisides riikidesse, kus on malaaria oht, on putukahammustuste ennetamiseks soovitatav kaasa võtta spetsiaalne sääsesprei.

Viimaseks, aga kindlasti mitte kuidagi vähemtähtsaks vaevuseks, mis reisimisega paratamatult kaasas käivad, on kõikvõimalikud traumad. Nii peaks igasse reisiapteeki kuuluma sobilik valik plaastreid. Alustades kõige tavapärasematest villiplaastritest ja villipulgast kuni antibakteriaalsete, veekindlate ja laste puhul vältimatute pildiga plaastriteni. Hüdrokolloidplaastrid püsivad nahal teistest paremini, on pehmed ehk võimaldavad liikumist ja sobivad ka villile. Samuti on suureks abiks haavaliim aerosoolina, mida on hea kasutada näiteks küünarnukil, peopesal, põlvel ja mis on ühtlasi veekindel.

Haavapuhastusvahendina on soovitatav kasutada pihustatavat mittekipitavat antiseptilist aerosooli või vedelikku. Taaskord märkus põlvest-põlve edasi antud valede ravivõtete osas –vesinikperoksiidi lahust enam haavahoolduseks ei kasutata, kuna see kahjustab juba niigi kahjustatud kudet.

Aktiivse puhkuse puhuks tasub kaasa varuda ühekordne külmakott, külmageel või jahutav sprei, mis sobivad kasutamiseks kuni 24 tundi peale traumat. Hepariini sisaldavad geelid kuluvad ära nii traumajärgse turse kui verevalumi alandamiseks, aga ka liigsest jalutamisest kurnatud, turses ja väsinud jalgadele kergenduse pakkumiseks.