Tervisekassa selgitab: kust saab vaimse tervise murede korral kiiresti abi?

Vaimse tervise muredega inimesed tunnevad end sageli üksikuna. Foto: Anthony Tran / Unsplash

Eestis ja paljudes teisteski maailma riikides on üha enam inimesi kimpus psüühikahäiretega, kuid vaimse tervise eksperte napib, tõdeb Tervisekassa. Siit leiad nimekirja kohtadest, kust vajadusel abi saad.​

Kui vaimse tervisega seotud mured hakkavad häirima igapäevaelu, on mõistlik abi otsida eksperdilt. Eestis aitavad selliste muredega toime tulla järgmised spetsialistid:

Tervisemure korral tasub kõigepealt ühendust võtta perearstiga, kes saab tellida vajalikud uuringud, kirjutada välja ravimeid ja anda nõu, millise spetsialisti poole pöörduda, nii et tõesti abi saad.

Arstid, õed ja psühholoogid

Vaimse tervise õe vastuvõtul võidakse paluda täita erinevaid küsimustikke. See on vajalik probleemi täpsemaks hindamiseks ja hetkeolukorra väljaselgitamiseks. Väiksemad mured võivad lahenduse leida juba vaimse tervise õe juures. Tõsisemate murede korral saab õde patsiendi suunata vajaliku spetsialisti juurde.​

Psühholoog-nõustaja aitab ennetada vaimse tervise probleemide teket ja süvenemist. Samuti võid talt nõu saada selle kohta, kuidas end iga päev paremini tunda.

Kliiniline psühholoog tegeleb psühholoogiliste probleemide, psüühika- ja käitumishäirete ning tervist ohustava käitumise hindamise, ravimise ja ennetamisega. Selleks kasutatakse erinevaid tõenduspõhiseid hindamis- ja sekkumismeetodeid (nt psühhoteraapiat).

Psühhiaater tegeleb inimeste vaimse tervise probleemidega, keskendudes psüühika- ja käitumishäirete diagnoosimisele, hindamisele, ravimisele ja ennetamisele. Psühhiaater saab hinnata seisundit, anda sobilikke soovitusi raviks, määrata retseptiravimeid ning suunata psühhoteraapiasse. Arvestada tuleb sellega, et vastuvõtule pääsemine võib võtta aega, kuna ravijärjekorrad on pikad.

Peale selle on olemas näiteks hingehoidjad, karjäärinõustajad ja kogemusnõustajad. Nende kohta saad lähemalt lugeda siit.

Kriisiabi ehk erakorraline psühhiaatriline abi

Erakorraline abi on tasuta ning kättesaadav ööpäev läbi Eesti suuremates linnades:

• psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 650 (24 h) Paldiski mnt 52;
• psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24 h) Raja tn 31;
• psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24 h) Ristiku tn 1;
• psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24 h) Jämejala, Pargi tee 14;
• erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24 h) Haigla 1;
• erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24 h) Ahtme mnt 95.

Kui tunned, et on vaja kellelegi kohe oma murest rääkida, siis helista kriisiabi nõuandetelefonile:

• Eluliin: 655 8088 (eesti keeles), 655 5688 (vene keeles). Helistada on võimalik kl 19–07 ning nõustajad pakuvad psühholoogilist ja sotsiaalset nõustamist.
• Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon: 116123 (eesti, vene ja inglise keeles). Nõustajad pakuvad helistajale emotsionaalset tuge iga päev kl 10–00. Hingehoidjad on samal liinil kättesaadavad kl 16–00. Helistamine on tasuta.

Vaimse tervise tugiteenused noortele ja peredele

Vaimse tervise abi vajavatel noortel ja nende vanematel on võimalik pöörduda ka järgnevate tugiteenuste pakkujate poole:

Vaimse tervise infoportaalis Peaasi.ee on palju kasulikke vaimse tervise alaseid nõuandeid. Peaasjade keskus pakub 12–26-aastastele noortele ka Peahea nõustamist. Sellest nõustamisest võib eelkõige abi olla teismeea ja noore täiskasvanu eaga kaasas käivate vaimse tervise probleemide korral. Samuti on võimalik saada Peaasi.ee kaudu e-nõustamist kliiniliselt töötavalt spetsialistilt.

Koolikiusamise, õpiraskuse või muu haridusliku mure korral tuleb appi harno, Rajaleidja keskus või TÕNK;

Kooliõpilasele annab vaimset tervise mure korral esmast tuge kooliõde, kellel on omakorda võimalus küsida nõu vaimse tervise õelt. Osa koolides on tugispetsialistidena tööl ka koolipsühholoogid ja sotsiaalpedagoogid.

Koolipsühholoogide nõuandeliin 1226 on kiire ja anonüümne võimalus pidada telefoni teel tasuta nõu kogenud koolipsühholoogiga. Helistada võivad nii õpilased ja kooliõpilaste ja lasteaialaste vanemad kui ka õpetajad ja teised laste ning noortega töötavad spetsialistid. Kõnedele vastavad eksperdid tööpäeviti kl 16–20.​

Keeruliste peresuhete või sotsiaalsete probleemide korral võiks pöörduda kohaliku omavalitsuse lapse heaolu spetsialisti poole.

Pöörduda saab ka Perepesa poole. See on kogukondlik ennetus- ja peretöökeskus, kus toetatakse laste ja perede heaolu nende kodukoha läheduses süsteemse ning järjepideva ennetustegevuse ning kogukonna võimestamise teel.