Teenekas arst: Parkinsoni tõve kiire levik seab tervishoiusüsteemi väljakutse ette

Parkinsoni tõvega patsiente tuleb toetada ka vaimselt. Foto: eugene barmin

Parkinsoni tõbi on üks peamisi neurodegeneratiivseid haigusi, mis mõjutab miljoneid inimesi maailmas. Global Burden of Disease Study 2021 andmetel prognoositakse, et 2050. aastaks elab maailmas ligikaudu 25,2 miljonit Parkinsoni tõvega inimest, võrreldes 2021. aastaga on kasv 112 protsenti. See tõstatab olulisi küsimusi tervishoiusüsteemide valmisoleku ja ressursside kohta.

Parkinsoni tõbi on progresseeruv närvisüsteemi häire, mis tekib dopamiinergiliste neuronite hävimise tõttu ajus, põhjustades liigutustega seotud probleeme ning hilisemas staadiumis ka mitmeid mittemotoorseid sümptomeid. Eestis põeb seda haigust umbes 4000 inimest.

Parkinsoni tõve peamised sümptomid on värinad, lihasjäikus, liigutuste aeglustumine ning tasakaaluhäired. Haiguse korral hävivad peamiselt substantia nigra nimelises ajupiirkonnas dopamiini tootvad närvirakud. Haigus on tavaliselt seotud vanusega, kuid esineb ka nooremate täiskasvanute haigestumisi.