Laboriarst selgitab: just need vereanalüüsid näitavad, kas südamega on kõik korras

Selleks, et südamehaigusi ennetada, ei piisa vaid kolesteroolitaseme kontrollimisest. Foto: Freepik

Kolesteroolinäitajad on üle normi enam kui poolel Eesti inimestest. Siiski ei ole ainult kolesterooli taseme põhjal võimalik täpselt hinnata südame-veresoonkonnahaiguste riski, selgitas laboriarst dr Anneli Raave-Sepp.​

Südame- ja veresoonkonna haigused kuuluvad eestlaste peamiste surmapõhjuste sekka. Sageli avastatakse liiga hilja haigus, mida oleks saanud ära hoida, selgitas SYNLAB Eesti laboriarst dr Anneli Raave-Sepp. «Varases staadiumis ei pruugi südame-veresoonkonnahaigused anda tuntavaid sümptomeid. Siiski võivad sellele viidata väsimus, füüsilise jõudluse vähenemine, hingeldus, pearinglus või rütmihäired, näiteks südamepekslemine, lisalöögid ehk ekstrasüstolid,» rääkis ta.

Üheks südame-veresoonkonnahaiguste peamiseks riskiteguriks on tohtri sõnul kõrge LDL- ehk «halva» kolesterooli tase veres, kuna see põhjustab koos lisafaktoritega veresoonte lupjumist. Ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise algstaadiumis on kõrge LDL-kolesterooli tase enamasti asümptomaatiline, mis tähendab, et enamikel inimestel ei põhjusta see mingeid kaebusi.