/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/10/16833685t1he285.jpg)
Kolesteroolinäitajad on üle normi enam kui pooltel Eesti inimestel. Siiski ei ole ainult kolesterooli taseme põhjal võimalik täpselt hinnata südame-veresoonkonnahaiguste riski, selgitas laboriarst dr Anneli Raave-Sepp.
Südame- ja veresoonkonnahaigused kuuluvad eestlaste peamiste surmapõhjuste sekka. Sageli avastatakse liiga hilja haigus, mida oleks saanud ära hoida, selgitas SYNLAB Eesti laboriarst dr Anneli Raave-Sepp. «Varases staadiumis ei pruugi südame-veresoonkonnahaigustega tekkida tuntavaid sümptomeid. Siiski võivad sellele viidata väsimus, füüsilise jõudluse vähenemine, hingeldamine, pearinglus või rütmihäired, näiteks südamepekslemine ja lisalöögid ehk ekstrasüstolid,» rääkis ta.
Üks südame-veresoonkonnahaiguste peamine riskitegur on tohtri sõnul kõrge LDL- ehk halva kolesterooli tase veres, kuna see põhjustab koos lisafaktoritega veresoonte lupjumist. Ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise algstaadiumis on kõrge LDL-kolesterooli tase enamasti asümptomaatiline, mis tähendab, et enamikul inimestest ei põhjusta see mingeid kaebusi.
Kõrge kolesterooli tase avastatakse sageli liiga hilja
«Paljudel juhtudel avastataksegi kõrge LDL-kolesterooli tase alles siis, kui inimesel esinevad südame-veresoonkonnahaigustele viitavad sümptomid – valu rindkeres, jäsemete külmatundlikkus jmt või kui tal tekib infarkt või insult. Selleks ajaks võib ateroskleroos artereid juba tõsiselt kahjustada. Seepärast peaksidki kõik inimesed olema teadlikud oma vere LDL-kolesterooli tasemest. Eriti aga need, kelle pereliikmetel on kõrge LDL-kolesterool või kellel on nooremas eas alanud südameprobleemid,» rõhutas Raave-Sepp.
/nginx/o/2025/05/10/16833687t1h8307.jpg)
Südamelihase infarkti või insuldi tekke tõenäosus on Raave-Sepa sõnul seda suurem, mida kauem püsib kõrge LDL-kolesterooli tase. Tohter rõhutas, et eriti oluline on kontrollida just halva kolesterooli taset. Riskitegureid arvesse võttes võib arst määrata ka teisi olulisi analüüse südame-veresoonkonnahaiguste riski hindamiseks.
Elustiilil on südame tervise hoidmisel oluline koht
Raave-Sepp nentis, et kolesteroolide sisalduse normis hoidmiseks saab inimene ise palju ära teha. «Kolesterooli taset saab reguleerida tervisliku toitumise, piisava kehalise koormuse ning vajadusel kehakaalu langetamisega. Samuti on oluline piisav puhkeaeg ning stressi õige maandamine,» toonitas tohter. Kindlasti tuleb tema sõnul loobuda suitsetamisest. Toitumises on omal kohal südame-veresoonkonnale oluliste mineraalainete ja vitamiinide ning oomega-3-rasvhapete piisav tarbimine. Need toetavad Raave-Sepa sõnul südamelihase tööd ning aitavad hoida vererõhu normaalsena ja parandada veresoonte seina elastsust.
Laboriarst pani kõigile südamele, et tänapäeva inimene veedab suure osa nii töö- kui ka vabast ajast istudes ning see teeb karuteene meie südamele. Ideaalis võiks arsti sõnul liikuda 5–7 korda nädalas vähemalt 30 minutit päevas. Aeroobset treeningut võiks noor inimene teha 2–3 korda nädalas. Vanemad või krooniliste tervisemuredega inimesed võiksid õues liikuda umbes 30 minutit päevas.
Olulised analüüsid südame-veresoonkonnahaiguste riski hindamiseks
- Kolesteroolitase peaks olema alla 5 mmol/l.
- HDL- ehk hea kolesterooli piisav sisaldus veres vähendab südame-veresoonkonnahaiguste riski, sest aitab vähendada kolesterooli sisaldust veres.
- LDL- ehk halva kolesterooli näitaja peaks täiskasvanud inimesel jääma alla 3 mmol/l.
- Mitte-HDL-kolesterool näitab kõigi ateroskleroosi põhjustavate lipoproteiinide sisaldust veres ja on arvutuslik parameeter, mille väärtuse saamiseks lahutatakse kolesteroolist HDL-kolesterool.
- Triglütseriidide kõrge tase suurendab LDL-kolesterooli põhjustatavat veresooni kahjustavat toimet ning nad mõjuvad koos kahjulikult ka südamelihase rakkude tööle.
- Lipoproteiin (a) on LDL-koletserooli sarnane ühend, mille sisaldus veres on geneetiliselt määratud ja mille kõrge tase võib suurendada südamehaiguste riski ka siis, kui teised näitajad on korras.
- Tühja kõhu glükoos annab infot veresuhkru taseme kohta.
- HbA1c ehk glükeeritud hemoglobiin näitab keskmist veresuhkru sisaldust viimase kolme kuu jooksul. Selle kõrge tase viitab diabeedile või selle riskile, mis on omakorda üks südamehaiguste riskitegureid.