/nginx/o/2017/01/05/6229333t1h15f3.jpg)
/nginx/o/2025/05/11/16837108t1he87a.jpg)
Emadel on sageli käed-jalad tööd täis ja väsimuski on siis täiesti loomulik, kuid vahel võib selle taga peituda tervisemure, mille peale on ise keeruline tulla. SYNLABi laboriarst dr Anneli Raave-Sepp selgitas, millele väsimuse ja kurnatuse korral kindlasti tähelepanu võiks pöörata.
Tervist kipume tihti võtma iseenesestmõistetavana, just nagu emasid. Liiga tihti meenuvad nad päriselt vaid kord aastas kui on aeg tervisekontrolli minna või emadepäeva tähistada. Sellele, kas oleme ise terved, rõõmsad ja reipad või kas seda on meie lähedased, mõtleme sageli liiga harva. Laboriarst dr Anneli Raave-Sepp rääkis mõnedest terviseprobleemidest, mis puudutavad tihti naisi ja emasid ning võivad olla pärilikud.
Kilpnääre
Kilpnäärme probleemid avastatakse sageli liiga hilja, sest nende sümptomid on mittespetsiifilised ning aeglase arenguga. Õigeaegse sekkumisega on aga enamike inimeste puhul võimalik tagada normaalne elukvaliteet. «Ameerika Kilpnäärme Assotsiatsiooni hinnangul võib iga kaheksas naine elu jooksul kokku puutuda kilpnäärme probleemidega. Tihti ei saa kannatajad ise aga aru, et kaebused võiks üldse kilpnäärmega seotud olla,» rääkis laboriarst dr Anneli Raave-Sepp.
Kilpnääre on väike, liblikakujuline nääre, mis asub kaela esiosas hingetoru ees. See toodab hormoone, mis reguleerivad ainevahetust ja keha energia kasutamist. «Need toodetud hormoonid ehk türoksiin ja trijoodtüroniin, mõjutavad paljusid keha funktsioone, sealhulgas kehatemperatuuri, südame löögisagedust, seedimist ja vaimset heaolu. Kilpnäärme talitlus on seotud ka kasvu, arenguga ja viljakusega,» selgitas Raave-Sepp. Kui kilpnääre ei tööta korralikult, võib see tema sõnul põhjustada mitmesuguseid tervisemuresid, nagu väsimus, kaalumuutused, meeleoluhäired ja menstruaaltsükli häired.
Kilpnäärmehaigused jagunevad peamiselt kaheks grupiks
Kilpnäärme alatalitlus, hüpotüreoos, on seisund, kus kilpnääre toodab liiga vähe hormoone, mis aeglustab keha ainevahetust. Selle tagajärjel võib inimene Raave-Sepa sõnul tunda väsimust või olla külma suhtes tundlikum kui tavaliselt. Samuti võib kehakaal tõusta, nahk võib kuivaks muutuda ja pulss olla tavalisest aeglasem. Naistel võivad tekkida ka menstruaaltsükli häireid. Kõige levinum põhjus on Hashimoto türeoidiit, autoimmuunne kilpnäärmepõletik. Diagnoosimiseks kasutatakse vereanalüüse ning ravi põhineb tavaliselt kilpnäärmehormooni asendamisel.
Kilpnäärme ületalitlus, hüpertüreoos, tähendab, et kilpnääre toodab liiga palju hormoone, kiirendades ainevahetust. Selle tulemusel võivad ilmneda kaalulangus, südamepekslemine, ärevus, higistamine, unehäired ja lihasnõrkus, loetles laboriarst. Üheks peamiseks põhjuseks on autoimmuunne Gravesi tõbi. Diagnoosimiseks kasutatakse samamoodi vereanalüüse. Vaja võib minna ravimeid, radiojoodravi või operatsiooni.
«Kindlasti ei ole esimene mõte kaalutõusu või väsimuse puhul, et probleem võiks tingitud olla just kilpnäärmest,» nentis Raave-Sepp. Arsti sõnul on kilpnäärme probleemid tihti pärilikud, mistõttu tasub kindlasti emalt uurida kas peres on esinenud kilpnäärmehaiguseid.
/nginx/o/2025/05/11/16837103t1hab01.jpg)
«Kui selgub, et peres on varasemalt esinenud kilpnäärmehaiguseid, tasuks perearstiga rääkida ennetavatest testidest ning ise jälgida varaseid sümptomeid. Kuigi kilpnäärmehaiguseid ei saa täielikult ennetada, eriti kui on tegemist geneetilise või autoimmuunse haigusega, saab tervislike elustiilivalikutega oluliselt riske vähendada,» selgitas laboriarst.
Dr Raave-Sepa soovitused kilpnäärme tervise hoidmiseks
- Tasakaalustatud toitumine: piisav joodi tarbimine, mida leidub mereandides ja jodeeritud soolas. Samuti on seleen, tsink ja raud olulised kilpnäärmehormoonide sünteesis, neid saab näiteks Brasiilia pähklitest, täisterast, lihast ja kaunviljadest.
- B12- ja D-vitamiini taseme jälgimine, eriti autoimmuunse riski korral.
- Ülemäärase soola, soja ja gluteeni ning madala kaloraažiga dieetide vältimine.
- Stressi vähendamine: krooniline stress mõjutab kilpnäärme tööd.
- Piisav uni: unehäired võivad soodustada põletikulisi protsesse kehas ja häirida hormonaalset tasakaalu.
- Regulaarne liikumine: mõõdukas füüsiline aktiivsus toetab ainevahetust ja hormonaalset tasakaalu. Liigne treening ilma piisava taastumiseta võib kilpnääret aga koormata.
- Toksiliste ainete vältimine: plastide, pestitsiidide ja raskemetallide kokkupuude võib mõjutada kilpnäärme tööd. Eelista tasuks puhast kosmeetikat ja kodukeemiat, kasutada klaasist või roostevabast terasest toidunõusid.
Kolesterool
Ka kõrgenenud kolesteroolitasemel võib olla pärilik mõju. «Kõrge kolesteroolitase koos kõrgenenud vererõhu, ebatervisliku toitumise, rasvumise, vähese liikumise, suitsetamise ja diabeediga on olulised südame-veresoonkonnahaiguste riskitegurid. Ühtlasi on südame- ja veresoonkonna haigused eestlaste peamine surmapõhjus,» tõdes dr Raave-Sepp.
Kõrge kolesteroolitase võib naisi mõjutada eelkõige seetõttu, et menopausi ajal langeb organismis östrogeeni tase, mis mõjutab ka kolesteroolitaset. Selle tulemusel võib tõusta LDL- ehk «halva» kolesterooli tase ja väheneda HDL- ehk «hea» kolesterooli tase.
«Varases staadiumis ei pruugi südame-veresoonkonnahaigustega kaasneda tugevaid sümptomeid. Siiski võivad sellele viidata väsimus, füüsilise jõudluse vähenemine, hingeldus, pearinglus või rütmihäired, näiteks südamepekslemine ja lisalöögid ehk ekstrasüstolid,» selgitas Raave-Sepp.
Kolesteroolitaseme normishoidmisel mängib tohtri sõnul väga suurt rolli elustiil. «Kuna paljude inimeste tööpäev on istuv, siis ei tohi unustada regulaarset liikumist ja füüsilist koormust. Seda tuleb tasakaalustada piisava puhkeaja ning stressi maandamisega,» rõhutas ta. Peale selle on Raave-Sepa sõnul olulisel kohal toitumine: «Oluline on piisav oluliste mineraalainete ja vitamiinide ning oomega-3-rasvhapete tarbimine.» Suitsetajatel soovitab ka kindlasti sellest halvast harjumusest loobuda, sest see mõjutab kolesteroolitaseme tõusu ja suurendab südame-veresoonkonnahaiguste riski.
Ferritiin
Rauapuudus võib naistel tekkida mitmetel põhjusel ning pärilikkus võib samuti selles sagedases terviseprobleemis rolli mängida: geneetilised tegurid võivad mõjutada nii raua imendumist soolestikus kui ka organismi üldist rauavajadust. «Ferritiin näitab organismi rauavarude taset. Rauapuudus on just noorematel ja fertiilses eas naistel füsioloogilistel põhjustel sagedane probleem. Ebapiisav raua sisaldus võib näiteks põhjustada liigset väsimust, juuste väljalangemist, nahaprobleeme ning haigustele vastupanuvõime ja hilisema taastumise halvenemist,» selgitas Raave-Sepp.
Ferritiini probleemide sümptomid sõltuvad sellest, kas tegemist on madala või kõrge ferritiinitasemega. «Madal ferritiin ehk rauapuudusega kaasneb näiteks pidev väsimus, mäluraskused, peavalu, juuste ning küünte haprus, kahvatu nahk. Kõrge ferritiini ehk raua liigsuse korral ei pruugi nii selgeid sümptomeid ilmneda, kuid sellele võib viidata samuti väsimus, kõhuvalu ning pronksja värvusega nahk,» sõnas tohter.
Dr Raave-Sepa soovitused ferritiini tasakaalus hoidmiseks
- Toitumine: tasakaalustatud toit, mis sisaldab piisavalt rauda, B12-vitamiini ja foolhapet. Rauarikkad toidud on näiteks punane liha, kaunviljad, rohelised lehtköögiviljad, täisteratooted.
- Täiendavad vitamiinid ja mineraalid: vastavalt arsti soovitusele võib vaja minna raua-, B12- või folaadi preparaate.
- Regulaarne tervisekontroll: vereanalüüsid aitavad varakult avastada aneemiat ja teisi tervisemuresid.