/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/07/11/15449150t1h0751.jpg)
Rahvusvahelise õdede päeva eel toovad statistika ja ekspertide hinnangud esile seda, kui keskne on õdede roll Eesti tervishoiusüsteemis – ning samas ka murekoha: õdesid napib nii võrreldes teiste Euroopa riikidega kui ka järjest vananeva elanikkonna vajaduste katteks.
12. mai on rahvusvaheline õdede päev – päev, mil tunnustatakse õdede hindamatut rolli meie tervises ja igapäevaelus. Eestis töötab tänaseks üle 9000 õe, kes panustavad nii haiglates, perearstikeskustes, hooldekodudes kui ka koduvisiite tehes. Ent vaatamata kasvavale töökoormusele ja laienevatele ülesannetele on Eesti endiselt olukorras, kus õdesid on Euroopa keskmisega võrreldes märgatavalt vähem.
Õdede arv on kasvanud, kuid jääb endiselt alla Euroopa tasemele
2023. aastal töötas Eestis 9103 õde 8471 ametikohal. Võrreldes 2013. aastaga on see üle viiendiku rohkem. Kuid rahvastikuga võrreldes ei ole kasv olnud piisav:
- Eestis oli mullu 1000 elaniku kohta 6,6 õde,
- samal ajal kui ELi keskmine on 8,4 ning
- OECD riikide keskmine suisa 9,2 õde 1000 elaniku kohta.
Samuti töötab Eestis ühe arsti kohta keskmiselt 1,9 õde, mis jääb alla ELi näitajale (2,2) ja OECD tasemele (2,5).
/nginx/o/2025/05/12/16838383t1h8193.jpg)
Õendustöö muutub aastatega keerulisemaks
Eesti õdede keskmine vanus on 46 aastat ja märgatavalt on kasvanud vanemate õdede osakaal:
- 43 protsenti õdedest on vähemalt 50-aastased,
- 9 protsenti on juba pensionieas.
/nginx/o/2025/05/12/16838419t1h0959.jpg)
See viitab vajadusele noorte õdede järelkasvu järele, sest vananeva rahvastiku tervishoiuvajadused eeldavad järjest suuremat õenduskoormust.
Õdede roll on järjest olulisem, eriti perearstiabis
Eesti õed töötavad peamiselt:
- haiglates (68%),
- perearstiabiasutustes (18%).
Keskmiselt töötab iga perearsti kohta 1,7 pereõde (2013. aastal oli see näitaja 1,1).
/nginx/o/2025/05/12/16838422t1hf4de.png)
Õed viivad läbi suure osa kontakt- ja kaugvastuvõttudest:
- 64 protsenti kontaktvastuvõtte,
- 88 protsenti kaugvastuvõtte,
- koduvisiitidest teevad õed ligikaudu 90 protsenti (haiglad ja õendusasutused kokku).
/nginx/o/2025/05/12/16838425t1h68c4.jpg)
Õenduse maht kasvab – ühe elaniku kohta kolm kontakti aastas
2023. aastal tegid Eesti õed:
- 1,44 miljonit kontaktvastuvõttu,
- pea 2,5 miljonit kaugvastuvõttu ning
- üle 352 000 koduvisiidi.
/nginx/o/2025/05/12/16838429t1h162e.png)
Kui 2013. aastal oli õe ja patsiendi vahel keskmiselt üks kontakt aastas, siis nüüdseks on see kasvanud kolmeni. Üldiselt tehakse Eestis iga elaniku kohta keskmiselt üheksa tervishoiukontakti aastas, neist kuus arsti ja kolm õe poole.
/nginx/o/2025/05/12/16838431t1hc85e.png)
Statsionaarne õendusabi on kasvanud, aga ressursid on piiratud
Viimase 20 aasta jooksul on haiglaravis kasvanud iseseisva statsionaarse õendusabi osakaal – see moodustab nüüd 9 protsenti haiglaravi patsientidest ja hõivab ligi kolmandiku ravivooditest. Kuid viimase kümnendi jooksul on selle kasv aeglustunud ja jõudnud maksimaalse kasutatava ressursini.
Samas on haiglates töötavate õdede osatähtsus langenud: kümne aastaga on see vähenenud 75 protsendilt 68 protsendile.
/nginx/o/2025/05/12/16838432t1h89b5.png)
Rahvusvaheline õdede päev on hea hetk märgata, et õed ei ole pelgalt arsti assistendid – nad on iseseisvad spetsialistid, kelle töökoormus, vastutus ja mõju patsiendi raviteekonnale on pidevalt kasvamas. Eesti tervishoiusüsteemi kestlikkus sõltub otseselt sellest, kui palju ja kui hästi suudame toetada ning juurde tuua neid, kes iga päev aitavad meil terveks saada.