Sünnimärk või ohumärk: kuidas ära tunda melanoomi esimesi märke?

Sünnimärke tasub kontrollida kord kuus. Foto: Shutterstock

Kas tavaline sünnimärk võib varjata endas ohtu? Enamasti mitte, kuid vahel küll. Ida-Tallinna keskhaigla kirurg Airi Tark selgitab, kuidas oma nahka teadlikult jälgida, millal arsti poole pöörduda ja kuidas melanoomi riski ennetada.

Sünnimärgid ehk neevused on osa enamikust inimkehadest – mõnel on neid rohkem, mõnel vähem, mõned on olnud kaasas sünnist saadik, teised tekivad elu jooksul. Enamasti on need healoomulised, kuid harvadel juhtudel võib sünnimärk muutuda pahaloomuliseks nahakasvajaks, näiteks melanoomiks.

Et ohtlikke muutusi varakult märgata, soovitavad arstid kontrollida oma nahka kord kuus. Just varajane avastamine on edu võti – melanoom võib areneda kiiresti ja olla eluohtlik, kui seda ei ravita õigel ajal.

Mis eristab healoomulist sünnimärki ohtlikust?

Tavaline sünnimärk on tavaliselt:

• sümmeetriline (poolitades näevad pooled ühesugused välja),
• ühtlase värvitooniga,
• selgete piirjoontega,
• pruun või helepruun (kuid võib olla ka punakas või sinakas).

Kui sünnimärk:

• kasvab kiiresti,
• on asümmeetriline,
• sisaldab erinevaid värvitoone,
• on servadelt sakiline,
• veritseb või sügeleb,

siis tuleb kindlasti konsulteerida arstiga, sest need võivad olla märgid pahaloomulisest muutusest.

Healoomuline versus pahaloomuline sünnimärk. Foto: Airi Tark

Kuhu pöörduda kahtluse korral?

Esmalt tasub pöörduda perearsti poole, kes teeb visuaalse ülevaatuse ja vajadusel suunab edasi nahaarstile. Paljudes keskustes saab teha ka dermatoskoopia – põhjalikum vaatlus, mis aitab tuvastada võimalikke muutusi.

Nahaarst võib ka kaugkonsultatsiooni teel hinnata perearsti saadetud pilte. Kui on kahtlus melanoomile, suunatakse inimene edasi koeproovile (biopsiale). Kui tulemus kinnitab kahtlust, eemaldatakse sünnimärk kirurgiliselt.

Ennetus algab teadlikkusest – kaitse end päikese eest

Melanoomi tekkerisk on suurem neil, kes:

• päevitavad pikalt ja tihti,
• on saanud tugevaid päikesepõletusi (eriti lapsepõlves),
• käivad solaariumis,
• kellel on juba diagnoositud nahakasvaja,
• kellel on hele nahk ja palju sünnimärke.

Päikest ei pea täielikult vältima, kuid tarbi seda arukalt:

• väldi intensiivset UV-kiirgust (kell 11–15),
• kanna peakatet ja katvaid rõivaid,
• kasuta päikesekaitsekreemi SPF30+,
• kreemita ka sünnimärgid üle,
• lõunamaades reisides ole eriti hoolikas – põhjamaine nahk põleb kiiremini!

Lihtsad reeglid, mis võivad päästa elu

Ida-Tallinna keskhaigla kirurg Airi Tark tuletab meelde kahte olulist soovitust:

• Kontrolli oma sünnimärke regulaarselt, eelistatavalt kord kuus!
• Kaitse nahka päikese eest – eriti just kevadel ja suvel!

Kui sünnimärk tundub teistsugune, muutub või teeb muret, ära oota – näita seda arstile. Varakult avastatud melanoom on ravitav.

Lisainfo ja naha enesekontrolli juhised on kättesaadavad patsiendijuhendis.