/nginx/o/2025/05/13/16841877t1h20c0.jpg)
Eesti Õdede Liit valis esmaspäeval aasta õe. Tänavu jagavad seda tiitlit kaks õde: Regyta Eriste ja Katti Kõrve. Esimene neist töötab Pärnu-Jaagupi õenduskodus ja teine Ida-Tallinna keskhaigla reumatoloogiakeskuses. Mõlemal on hinges suur soov inimesi aidata ja kuhjaga erinevaid nõuandeid selle kohta, kuidas elada õnnelikumalt ja tervemalt.
Õdede töö ei ole alati lihtne, kuid teadmine, et saad kedagi aidata, teeb südame soojaks, arvavad nii Eriste kui Kõrve. Õena töötades on nad õppinud sedagi, kuidas tulla toime 24-tunniste vahetuste ja agressiivsete inimestega. Meil kõigil on neilt midagi õppida.
Saite väga suure tunnustuse osaliseks. Millised tunded teid valdavad?
Kõrve: Väga vastakad tunded. Rõõm, tänu kõigile, kes märkasid, esitasid ja valisid. Väike kurbus on hinges ka, sest õdede hulgas on väga palju inimesi, kes täna võib-olla nii kõrget tunnustust ei saanud, aga seda kindlasti väärivad.
Eriste: See tänutunne on nii suur selle märkamise eest. Olen tänulik oma kolleegidele, õpetajatele ja perele. Mu abikaasa ootab mind igal hommikul pärast valve lõppu kohviga ja kuulab ja kuulab. Tal on vaimulikuna vaikimiskohustus, mul on väga hea talle neid asju rääkida.
Kui pikad teie vahetused on?
Eriste: 24-tunnised.
Kuidas sellega hakkama saada?
Eriste: Lähed ööpäeva rütmi järgi ühest toimingust teise. Kui mingid ootamatud olukorrad tulevad, siis lahendad need ära ja lähed edasi.
Kõrve: Mina õendusjuhi ametis enam 24-tunniseid valveid ei tee, aga olen töötanud ka õena kardioloogiaosakonnas. Kui sul on vastutus ja teadmine, mida pead tegema, siis see hoiabki sind viimase hetkeni jalul. Pärast võib väsimus olla väga suur, aga valve ajal saad hakkama.
Kas vahepeal saab 24-tunnise vahetuse ajal korraks tukastada ka?
Kõrve: Tegelikult on patsiendil õigus teada, et õde on tema jaoks kogu aeg olemas. Loodan tõepoolest, et keegi pidžaamat selga ei pane ja magama ei heida, aga kui vahetus on väga pikk, siis mõni kord võib keegi tooli peal tukkuma jääda küll.
Eriste: Kui on teada, et järgmisel päeval on midagi väga olulist või tõesti kuidagi teisiti ei jaksa, siis saame hooldajaga jagada neid tukkumise aegu, nii et keegi on kogu aeg olemas. Üks töötaja käib majas ringi ja vaatab, kas kõik on korras, teine saab veidi tukastada. Meeskonnatöö on oluline.
Kui suur roll on hooldajatel?
Eriste: Tohutu. Meie töös on see äärmiselt oluline. Hooldajad on inimestele niivõrd lähedal. Nad märkavad, kui kusagil on abi vaja ja tulevad ütlevad meile seda kohe.
Kõrve: Meeskonnatöö tulemus sõltub iga meeskonnaliikme panusest. Väga oluline on, et inimese eest kantakse hoolt. Hooldaja julgustab, hoiab kätt ja kuulab.
Pärnu-Jaagupisse läks ka aasta parima hooldustöötaja tiitel. Kas see tekitab ka erilise tunde?
Eriste: Väga erilise tunde. Me oleme nii väike asutus. Meie majas töötab ka Eesti hooldustöötajate juht Erika Pärnala. Me oleme väga hoitud ja alati innustame hooldajaid arenema, õppima ja oma teadmisi jagama. Hea on seda koormat jagada.
Kas õdede töö suures haiglas ja väikeses õenduskodus erineb millegi poolest?
Kõrve: Õdede töö põhialused on ikka samad: patsienti aidata ja tema heaolu toetada, kuid õed töötavad väga erinevatel töökohtadel.
Eriste: Õendushaigla eripära on see, et õde koordineerib kogu seda protsessi, mille keskmes on patsient. Arst on meil konsultant. Tervishoiutöötajatel on vahel segadus, mis asi see õendusabi osakond on. Ei pruugi sellest aru saada perearst ega aktiivravi osakonna arst. Meil on õdedena väga suur vastutus.
Kas patsiendid saavad aru, mida teeb õde ja mida arst?
Eriste: Mitte alati. Kurdetakse näiteks, et arst pole mind juba kaks tundi vaatamas käinud. Tervisekassa annab arstile õendusabi osakonnas 8–12 minutit patsiendi kohta nädalas. Ülejäänu on õdede teha. Seda tuleb palju selgitada nii patsientidele kui nende lähedastele. Ja sedagi, mis on õendusabi. See ei ole taastusravi ega tähenda spa-protseduure. Toetame patsienti tema tegevustes.
/nginx/o/2025/05/13/16841854t1h6e51.jpg)
Kui suur osa on teie töös nõustamisel?
Ersite: Väga suur osa.
Kõrve: Õde saabki põhiliselt toetada ja nõustada patsienti ja tema perekonda, et patsient teaks, kuidas haigusega elada ja toime tulla. Ükski tervishoiutöötaja ei saa võtta patsiendi tervise eest vastutust. See, kui hästi patsient oma haigusega elab, sõltub sellest, kui suure vastutuse ta ise oma tervise eest võtnud on.
Millistest teadmistest Eesti inimestel kõige rohkem puudus on?
Eriste: Sageli ei teata haiguse olemust, seda, mis diagnoosi taga peitub. Teame, et meil on ühiskonnas palju probleeme vaimse tervisega. Aga mida see minu jaoks tähendab, kui mulle pannakse diagnoos? Kuidas ma sellega toime tulen, ilma et end läbi haiguse defineeriksin? Sageli ei teata ka, kuidas enda tervise eest ise hoolt kanda.
Mis nippe annaksite näiteks inimesele, kes on veidi nõrga immuunsüsteemiga ja saab kogu aeg nohu?
Kõrve: Tuleks kindlaks teha, mis on selle põhjus. Kui see on teada, tuleb end olenevalt põhjusest hoida. Võiks ka uurida, kust saab kõige paremat infot ja kelle poole küsimustega pöörduda. Meie igapäevatöös on väga palju ravi tagajärjel langenud immuunsusega patsiente. Reumatoloogias on väga palju autoimmuunhaigusi, mida tekitab inimese oma immuunsüsteem. Nende haiguste ravimiseks surutakse immuunsüsteemi vastus maha.
Eriste: Võiks rohkem õue minna ja käte hügieeni hoida. Ära katsu nägu. Õpetasin seda juba lasteaias lastele.
Mida teha selleks, et mitte nägu katsuda?
Eriste: Kasutatakse näiteks pallikesi, mida pigistada. Mina koon konverentsidel käies, siis püsib meel virgena ja käed püsivad töös.
Kõrve: Kindlasti on väga oluline roll harjumusel. Väga hea tulemuse annab see, kui jälgid end alguses. Püüa ise tähele panna ja palu ka lähedastelt, et nad ütleksid, kui teed midagi, mida sa tegelikult teha ei taha.
Eriste: Aju loob uued ühendused keskeltläbi 21 päeva jooksul. See kehtib nii halbadest harjumustest loobumisel kui uute heade harjumuste tekitamisel.
Kui tahan iga päev 30 minutit värskes õhus liikuma hakata, siis peaksin järelikult 21 päeva hakkama saama ja siis muutub kõik juba loomulikuks?
Eriste: Just! Aga alusta kolmest minutist. Iga päevaga natuke rohkem. Elevanti süüakse ampshaaval. Liikumise puhul teame kõik, et kõige raskem tee on diivanilt välisukseni.
Kõrve: Alustada tulebki vähesest, et esimene kogemus ei oleks ebameeldiv. Kui väsid väga ära, siis võib selle tegevusega seoses hiljem alateadlikult meelde tulla see ebameeldiv tunne. Alusta nii, et uus tegevus oleks sulle võimalikult meeldiv.
:format(webp)/nginx/o/2025/05/13/16841902t1hfaa8.jpg)
Millega te ise vabal ajal tegelete?
Eriste: Laulan Pärnu-Jaagupi naiskooris. Päris palju on erinevat toimetamist kirikus. Vaimuliku abikaasana sa küpsetad ja keedad ja kui vaja, siis koristad. Aitad korraldada laagreid, vajadusel tõlgid ja teed muid asju. See ühendab perekonda väga palju.
Kõrve: Liigun värskes õhus. Käin kas niisama metsas või ka seenel. Sa lähed mõtetes vaikusesse, kus on ainult metsa hääled. Mulle meeldib ka jalgrattaga sõita, aga seda pole jõudnud sel aastal veel maalt ära tuua. Ujumine meeldib mulle väga, liikumine. Aiatööd teevad rõõmu, aga tekitavad ka väikest stressi, sest tunnen, et pole piisavalt kiiresti ja palju jõudnud teha. Kui oleks rohkem aega, teeksin neid rohkem.
Eriste: Mulle väga meeldib küpsetada. Mida stressirohkem aeg, seda rohkem ma tainast sõtkun. Me elame päris maal. Aias mulle väga meeldib ja kasvuhoone on mu lemmik. Sain koroonaga pahasti pihta ja tekkinud ajuudust oli vaja kuidagi lahti saada. Hakkasin sõbranna eeskujul uusi keeli õppima: saksa ja hispaania keelt. Pärast nelja kuud sain kenasti Madridis hakkama. Soovitan kõigil võõrkeeli õppida.
Millega inimesed veel tegeleda võiksid, et end vaimselt ja kehaliselt vormis hoida?
Kõrve: Iga inimese hobide hulka peab kuuluma liikumine. Inimesed on erinevate võimetega ja erinevas vanuses, millega tuleb arvestada. See meid kunagi tervemaks ei tee, kui me pikali viskame ja ootame, et kusagilt tuleb mingi kõrgem jõud või inimene, kes meid terveks teeb ja liikuma paneb. Kui kusagilt valutab, siis liikuda tuleb ikka, kui seda vähegi jaksame.
Eriste: Näen sageli eakaid patsiente, kes ei saa enam liikuda. Mu unistus on, et kunagi on meil terrass, kus kõik saavad olla kasvõi voodiga. Kui enam liikuda ei saa, siis õue võiks ikkagi saada. Kes jaksab veel lugeda või televiisorit vaadata, sel tasub huvituda maailma asjadest. Kui vaimne tervis saab pihta, siis mitte vaadata uudiseid sõdade ja muude koleduste kohta, vaid selle kohta, mis on elus kaunist. Laul teeb rinna rõõmsaks. Ei pea viisi pidama ega laulda oskama, iseenda jaoks võib ikka laulda.
Kõrve: Muusika justkui viib endaga kaasa ja teeb elu kergemaks ja helgemaks. Igaühel on oma muusika, mis talle meeldib. Oleme kõik tundnud, kuidas see muudab tuju paremaks ja paneb muresid unustama.
Kas keeleõppega võiks vanemas eas ka tegelema hakata? Minu vanatädi hakkas näiteks 80-aastaselt inglise keelt õppima.
Eriste: Miks mitte. Igasugune vaimne tegevus on hea vaimsete võimete säilitamiseks.
Kõrve: Selleks, et dementsuse kiiret tulemist vältida, soovitataksegi tegeleda millegi niisuguse uuega, millega varem tegelenud ei ole. Tean väga palju inimesi, kes on elu aeg ristsõnu lahendanud, et püsida ärksana. Kui mõni tegevus muutub sulle väga lihtsaks, siis ei anna see ka nii head tulemust. Kindlasti võiks teha midagi, mis nõuab natuke pingutust. Kes vähegi jõuab, sel soovitatakse hakata tantsima või lihtsalt muusikas liikuma.
Mis on Eesti tervishoius ja õdede töös kõige suuremad murekohad?
Kõrve: Õdesid on puudu. Töökoormuse normide reguleerimatus. Töö tahab tegemist ja selle teevad ära olemasolevad õed.
Eriste: Koroona ajal pidime viiele erinevale asutusele aru andma, kui palju meil on kaitsevahendeid, igaühel erinev Exceli tabel. Nii lihtne oleks need olnud kohe algusest kokku panna. Selline tunne on, et on inimesi, kes õigustavad justkui oma olemasolu ja annavad selle pärast läbi mõtlemata ülesandeid.
Kõrve: Sel bürokraatial on kellegi arvates kindlasti sügavam mõte, aga seda ei tohiks olla nii palju, et selle kõrvalt ei jää enam aega patsiendiga suhelda. Kui kogu aeg pead arvutisse vaatama ja tööpäeva lõpus veel mitu aruannet kokku panema, siis ei jää patsientide jaoks piisavalt aega.
Eesti Õdede Liidu president ütles, et 24-tunnised vahetused ei ole okei. Mida teie sellest arvate?
Eriste: Täna töötavad õed mitme erineva koha peal, et oma pered ja lapsed ära toita. Kui palk oleks kõrgem, siis võib-olla ei peaks. 24-tunniste vahetuste olemasolu annab õdedele võimaluse käia mitme koha peal tööl ja vahetuste vahepeal oma hobidega tegeleda.
Kõrve: Füsioloogiliselt on see loomulikult inimesele väga raske. See ei pruugi ka õige olla, sest mingist hetkest peab inimene end väga jälgima. Kui õde või hooldaja on väsinud, ei pruugi patsientidele piisavalt tähelepanu jääda. Mõned haiglad on teinud otsuse, et neid vahetusi ei tohi teha, aga mõnel pool on need alles jäänud just õdede soovil. Sel võib olla perekondlikke põhjuseid ja mõned õed käivad tööle väga kaugelt. Aga tervisele see hea ei ole. Samas ei saa muutusi ellu viia üleöö.
Regyta, ütlesite, et kurdate oma abikaasale hommikukohvi juues töömuresid. Milliseid muresid kõige rohkem on?
Eriste: Umbes kolmandiku inimeste puhul, kes meie juurde jõuavad, on põhjuseks alkohol. Nad on järjest nooremad. Me aitame inimesi, kes on jõudnud prügikasti kõrvale. Peseme nad puhtaks, anname süüa ja ravime nende haavandeid. Raske on siis, kui nad meie pakutud abi ei taha ja siis nad ründavad meid, peamiselt verbaalselt. Ma mõistan, et see tuleb nende haigusest, aga need rünnakud on päris karmid. Sageli ründavad ka omaksed õdesid verbaalselt. Meie eakad on juba nii eakad, et nad ise oma valikuid teha ei saa. Päris palju läheb aega selleks, et selgitada, kuidas saada hakkama haiguse ja elu lõpuga.
Katti, kas Teie puutute ka sageli kokku agressiivsete inimestega?
Kõrve: Tervishoius on agressiivseid patsiente igal pool. Professionaalidena mõistame, et selle taga on väga erinevad raskused, mida inimene peab kandma: hirm, ärevus, valu ja kannatused. Me ei lähe inimese üle kohut mõistma, kuid õe seisukohalt mõeldes ei ole ta seda kuidagi ära teeninud. Sellega tuleb ise ka toime tulla. Neid asju ei tohi liigselt hinge võtta ja tuleb mõelda, et sel inimesel, kes mind ründab, on tõenäoliselt lihtsalt endal sel hetkel väga halb. Iga inimene puutub selliste inimestega elus kokku ja peame kõik olema valmis sellega toime tulema.
Kuidas selliste olukordadega siis toime tulla?
Kõrve: Selleks valmis retsepti ei ole, sest see sõltub väga sellest, mis kedagi aitab. Kes läheb mere äärde ja kuulab merekohinat, kes teeb joogat. Õnneks on mitmetes tervishoiuasutustes ja muudelgi töökohtadel võimalik saada psühholoogilist abi. Seda võimalust võiks kindlasti kasutada.
Eriste: Konkreetses olukorras pead alati mõtlema, kas ma saan enese reaktsiooni peatada, et mitte hakata selle inimese käitumist peegeldama. Mõtlen ise, et ta ei ründa mind kui Regytat, vaid mind kui minu ameti esindajat või lihtsalt seda «kruvi», kes parasjagu seal laua taga on. Olen julgustanud ka kolleege ütlema, kui neil on hommikul paha tuju. Meil on ka selline komme, et kallistame üksteist hommikuti.
Kõrve: Meeskonnast, kellega iga päev koos töötad, sõltub väga palju. Kas ma üldse tahan tööle minna ja neid inimesi näha? Meile ei pea küll iga meeskonnaliige isiklikult meeldima, kuid peame aru saama, et me ei ole omavahel abielus ja üksteist valinud, vaid meil on üks ühine eesmärk. Kui toetame üksteist, jääb meil rohkem energiat headeks tegudeks, selle asemel, et kulutada seda omavaheliste erimeelsuste klaarimisele.
Eriste: Mida paremini me omavahel läbi saame, seda parem on patsiendil. Me ei tohi unustada, miks me hommikul tööle läheme. Eesti õenduse ema Anna Erma on öelnud, et armasta oma patsienti, nagu iseennast või veel rohkem.
Kui saaksite Eesti inimestele anda ühe soovituse, siis mis see oleks?
Eriste: Doris Kareva on öelnud, et hoia, küll siis hoitakse sind.
Kõrve: Kõik me tahaksime, et meie kõrval oleks keegi väga tark ja toetav inimene. Mingitel hetkedel on meil palju selliseid inimesi kõrval, kuid üks inimene, kes meile nõu anda oskab, on meil alati sünnist surmani olemas. Seda inimest me näeme peeglist.
Ersite: Ja temaga peab hästi läbi saama.
Kõrve: Just! Temaga peab tõesti hästi läbi saama.