Eestlasi kimbutav tõsine haigus jääb sageli õigel ajal diagnoosimata

Astmahooajal kogetakse tunnet, nagu keegi pigistaks hingamisteid kokku. Foto: Shutterstock

Eesti arstide hinnangul on paljudel astmat põdevatel Eesti inimestel see haigus diagnoosimata, mistõttu nad ei saa ka vajalikku ravi. Tulemuseks võib olla elu tõsise ja mõni kord ka ohtliku hingamisraskusega.​

Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mis kulgeb periooditi esineva hingamisraskusega. Eestis põeb astmat 70 000 kuni 110 000 inimest, kuid arvatakse, et paljudel astmat põdevatel inimestel on haigus diagnoosimata ja seetõttu õige ravi saamata, tõdes Confido kopsuarst dr Erve Sõõru.

«Kindlasti on astma aladiagnoositud, kahjuks vahel ka alaravitud haigus,» rääkis Sõõru. «Üsna sageli jõutakse astma diagnoosini pärast aastaid kestnud vaevusi ja elukvaliteedi langust.» Eriti sagedasti esineb astmaatikutel kaebusi tohtri sõnul kevadel. «Kevad on aeg, kus õhus lendleb suuremas kontsentratsioonis allergeene, eeskätt kevadel õitsevate puude, näiteks kase, lepa, sarapuu ja paju õietolmu allergeene,» selgitas ta. Astmale on tohtri sõnul ka muidu iseloomulik haigusnähtude muutlikkus, kus paremad perioodid vahelduvad kehvematega.