AK ⟩ Kuulekas aju: meie moraal on pärsitud niipea, kui hakkame käske täitma

Rwanda pealinnas Kigalis asub 1994. aastal tutside vastu toime pandud genotsiidi ohvrite memoriaal. Foto: Shutterstock

Belgia Genti ülikooli kaasprofessor, neuropsühholoog Emilie Caspar uurib genotsiidi toimepanijate aju. Ta väidab, et inimene, kes kedagi käsu peale piinab, tajub vähem oma ohvri valu. Mida saame sellest õppida?​

Kui vaadata, kuidas inimene kogeb valu, on eriti aktiivsed aju saar ehk insula ja eesmine vöökäär. Need ajupiirkonnad vastutavad muu hulgas meie empaatia eest – võime eest asetada end teiste inimeste olukorda. Katsealustel, kes teistele katsealustele vabatahtlikult elektrilööke andsid, olid need ajupiirkonnad palju aktiivsemad kui neil, kes järgisid käsku. «Aju kasutab vähem ressursse, et töötada läbi teise inimese kannatusi. Meie moraal on pärsitud, niipea kui me käske täidame,» räägib professor Caspar.

Neuroteadlane Emilie Caspar on uurinud genotsiidis osalenud mõrtsukate ajusid. Enamik neist kurjategijatest, keda ta on kohanud, on olnud tema silmis täiesti tavalised ja lahked inimesed. Foto: Erakogu