/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2025/05/17/16850102t1h8c1e.jpg)
Tartu Ülikoolis arstiteaduse alal kaitstud doktoritöös uuriti perearstide puuduse põhjuseid Eestis ja Euroopas ning tulemused näitasid, et noore perearsti jaoks on tähtis töö- ja eraelu tasakaal, head töötingimused ning paindlik eriarstiõppe korraldus.
Doktoritöö autor, Laagri perearstikeskuse perearst Marta Velgan viitab uuringutele, mis on tõestanud, et hästi korraldatud esmatasand aitab ennetada kroonilisi haigusi ja enneaegset surma ning vähendada ebavajalikke tervishoiukulutusi.
«Tervise arengu instituudi andmetel oli 2023. aastal Eestis kokku 4772 arsti, kellest 939 olid perearstid. 2023. aastal oli Eesti perearstide keskmine vanus 56,1 aastat, kusjuures üle 65-aastaste perearstide hulk on viimasel kümnendil peaaegu kahekordistunud. Selline perearstide puudus võib ohustada kogu tervishoiusüsteemi korraldust ja toimimist,» selgitas Velgan.
Tähtis on väärt eeskujude olemasolu
Perearstide arvu piisavust tervishoius mõjutab mitu tegurit: arstiüliõpilaste huvi peremeditsiini eriala vastu, uute perearstide edasised karjäärivalikud ning perearstide väljaränne või nende lahkumine peremeditsiinist mistahes karjäärietapis.
Doktoritöö peamine eesmärk oli täiendada teadmisi perearstide puuduse põhjustest ning kirjeldada tegureid, mis seda probleemi mõjutavad. Doktoritöös kasutati kolme eri uuringudisaini: veebipõhist läbilõikeuuringut ning kvalitatiivset uuringut grupi- ja individuaalintervjuudes.
Marta Velgani sõnul tõid kolme erineva uuringu tulemused esile küllaltki sarnaseid probleeme. Peremeditsiini eriala vastu huvi äratamiseks on oluline üliõpilaste varane kokkupuude peremeditsiiniga õpingute ajal ning eeskätt perearstidest eeskujude olemasolu. «Pärast seda, kui arst on valinud oma erialaks peremeditsiini, on väga tähtis pakkuda talle tuge karjääriteel püsimiseks. Paindlikud töötingimused, mis võimaldavad saavutada töö- ja eraelu tasakaalu, mõjutavad nii tulevaste arstide kui juba tervishoius töötavate perearstide karjäärivalikuid.»
Liialt palju bürokraatiat
Velgani sõnul näevad uued perearstid praegust nimistule kandideerimist ja perearstikeskuse asutamist bürokraatliku protsessina ning soovivad saada rohkem igakülgset tuge kogenumatelt kolleegidelt ja ametiasutustelt. «Seetõttu eelistatakse töökohana grupipraksiseid, kus on võimalik mittekliinilisi ülesandeid delegeerida ja keskenduda arstitööle ning kus on lihtsam reguleerida töökoormust ja korraldada asendusi.»
Perearstide lahkumist peremeditsiinist või rännet teise riiki on võimalik vähendada, lihtsustades perearstipraksise loomise ja patsientide nimistule kandideerimise protsessi ning parandades töötingimusi, töökultuuri ja tervishoiukorraldust.
Marta Velgan ütles, et doktoritöö tulemused on väärtuslikud arstiõppe korraldajatele, tervishoiuorganisatsioonidele, poliitikakujundajatele ning hariduses ja peremeditsiinis töötavatele perearstidele.
15. mail kaitstud doktoritöö «Perearstide puuduse põhjused Eestis ja Euroopas: eriala- ja karjäärivalikud ning perearstide migratsioon» juhendajad on professor Ruth Kalda ja doktor Nele Michels.