Skip to footer
Saada vihje

Tervisekassa hoiatab: Eestis levib mitu lastele eluohtlikku haigust (2)

Leetrid on väga nakkav viirushaigus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena. Leetrite sagedasemad tüsistused on kopsupõletik või keskkõrvapõletik. Harvem tüsistus on peaajupõletik ehk entsefaliit, mille tagajärjel võib invaliidistuda või surra. Allikas: terviseamet. Pilt on illustratiivne.

​​​​​Terviseameti hinnangul on Eesti laste hõlmatus vaktsineerimisega langenud kriitilise tasemeni, kus tõenäosus ohtlike nakkushaiguste Eestisse toomiseks ning puhangute tekkeks on suur. Eksperdid tuletavad meelde, et enne suvevaheaja algust tuleb laste vaktsineerimise seis üle vaadata.​

Suvepuhkuste ajal kasvab oht, et Eestisse tuuakse nakkushaigusi, mis võivad kõige hullemal juhul lõppeda laste surmaga, hoiatas Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe. «Seepärast soovitame koos oma pereõe või perearstiga lapse vaktsineerimise seis üle vaadata ja teha vajalikud vaktsineerimised kindlasti veel enne suve,» toonitas ta.

Euroopas on leetrite esinemissagedus hüppeliselt tõusnud

«Meil on sel aastal olnud juba viis Eestisse sissetoodud leetrite juhtumit, ühel nakatunul oli nakkusohtlikul perioodil koguni 40 lähikontakti,» rääkis terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Kärt Sõber. «Tänu tervishoiutöötajate ja epidemioloogide kiirele tegutsemisele pole suuremat puhangut tekkinud, kuid oht selleks on väga suur.» Ta tõi välja, et leetritesse haigestumine on Euroopas viimase aastaga kümme korda kasvanud ja ka läkaköha juhtumite arv on hüppeliselt tõusnud. «Samuti oli alles sügisel Lätis juhtum, kus perekord haigestus difteeriasse ja nelja-aastane laps suri.​​​​ Hiljuti teatas difteeria puhangust ka Saksamaa,» tõi Sõber näiteid riikidest, kus olukord on juba hullem kui Eestis.

Kogu pere vaktsineerimine kaitseb väikelapsi

Lastearst dr Reet Raukase sõnul on enamik nakkushaigusi, mille vastu Eestis vaktsineeritakse eriti ohtlikud just lastele. «Tallinna lastehaiglas oleme näinud läkaköha juhtumite sagenemist. Noorimad patsiendid on olnud vaid paarinädalased,» tõdes Rauas. Selleks, et kaitsta pisikest imikut, kes ei ole veel vaktsiini saanud, peavad tema sõnul olema kindlasti vaktsineeritud teised pere lapsed ja täiskasvanud.

«Reisile minnes on esmatähtis veenduda, et lastel on õigeaegselt tehtud kõik immuniseerimiskava vaktsiinid,» rõhutas Jäe. Samuti tasub tema sõnul perearsti või nakkushaiguste arstiga nõu pidada, milliste haiguste vastu peaks täiendavalt vaktsineerima konkreetset reisisihtpunkti silmas pidades. Eriti suurt tähelepanu peaksid vaktsineerimisele pöörama ka pered, kus kasvab laps, keda mõne tõsise haiguse tõttu arstide sõnul vaktsineerida ei tohi, sest selliseid lapsi kaitseb samuti ainult see, kui ümbritsevad inimesed on vaktsineeritud.

Paljud lapsed on kooli minnes haiguste eest kaitsmata

Kevad on paljude laste jaoks ka lasteaia lõpetamise aeg. Lapsevanemad, kelle lapsed sügisel kooli lähevad, peaksid Jäe sõnul veenduma, et kõik koolieelsed vaktsineerimised oleksid õigeaegselt tehtud. Terviseameti statistika näitab, et ​​enam kui kolmandikul (37%) seitsmeaastastest lastest on kooli alguseks vajalikud vaktsineerimised tegemata. Lapse koolieelset vaktsineerimiskalendrit saad vaadata siit.

Eestis on olemas ametlik riiklik immuniseerimiskava, mille eesmärk on tagada laste ja noorukite õigeaegne vaktsineerimine, et ennetada ja tõkestada ohtlike nakkushaiguste levikut. Selle järgi peaksid lapsed kindlasti saama vaktsiini difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse, leetrite, mumpsi ja punetiste vastu.

Ülalnimetatud vaktsineerimised olid 2024. aasta seisuga tehtud 83 protsendil kaheaastastest ja 80 protsendil kolmeaastastest lastest. Seitsmeaastastest lastest on nende haiguste vastu vaktsineeritud 63 protsenti ja kaheksa-aastastest 78 protsenti. 14-aastastest on leetrite, mumpsi ja punetiste vastu kaitstud 74 protsenti ja 16-aastastest difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu 74 protsenti. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusel peab haiguspuhangute ennetamiseks olema vaktsineeritud vähemalt 95 protsenti inimestest.

Nende haiguste vastu saab Eestis tasuta vaktsineerida:

  • tuberkuloos
  • B-viirushepatiit
  • rotaviirusnakkus
  • difteeria
  • teetanus
  • läkaköha
  • punetised
  • leetrid
  • mumps
  • lastehalvatus
  • HPV
  • b-tüübi hemofiilusnakkus

Täiskasvanuid vaktsineeritakse difteeria-teetanuse vastu kord kümne aasta jooksul. Samuti võimaldatakse tasuta gripivaktsiini riskirühmadele, sealhulgas kuue kuu kuni seitsme aasta vanustele lastele.

Kommentaarid (2)
Tagasi üles