/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/03/13/15943156t1he774.jpg)
Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.
Tallinnas toimunud rahvusvahelisel vaimse tervise konverentsil MENTBEST tõdesid üheksa Euroopa riigi teadlased, et tehisintellekt on võimeline märkama depressiooni varajasi märke isegi enne, kui inimene ise midagi tunneb. See loob võimaluse sekkuda õigel ajal – enne, kui inimene vajub sügavasse kriisi.
Üleeuroopaline teadusprojekt MENTBEST panustab hetkel 17 riigis enesetappude ennetamisse, keskendudes depressiooni varajasele märkamisele ja tõhusamale ravile. Eesti-poolset tegevust veab Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut (ERSI), kodumaine haru tegutseb nime all «Depressioonivaba Tallinn».
Uus rakendus analüüsib su päeva, mitte su mõtteid
Projekti raames testitakse praegu nutitelefonis ja -kellas toimivat MENTINA rakendust, mis analüüsib inimese igapäevaseid käitumismustreid – näiteks unerežiimi, liikumisaktiivsust, ekraaniaega ja muid rutiine.
«Kuna depressioonis inimeste käitumine erineb tervetest, suudab rakendus varakult märgata ohumärke ja anda sellest kasutajale teada,“ selgitas projekti juht ja teadlane Rainer Mere. „Nii saab inimene ennetada uue depressiooniepisoodi tekkimist.»
Tegemist pole lihtsalt emotsioonide logimise või juhuslike testidega – MENTINA põhineb teaduslikel mudelitel ja on osa suuremast strateegiast, kus tehisintellekt ei asenda inimest, vaid aitab õigeaegselt häirekella lüüa.
Miks on varajane märkamise oskus nii oluline?
«Kui inimene on juba sügavas augus, on ennast väga keeruline aidata. Sügav depressioon röövib motivatsiooni, tahtejõu ja energia. Sellest välja tulemiseks on sageli vaja juba psühhiaatri sekkumist või spetsiaalset teraapiat. Kerge depressiooni korral saab inimene oma käitumise muutmisega palju ise ära teha,» rääkis Mere.
Peale selle on varajase faasi puhul abistajate ring palju laiem: perearst, vaimse tervise õde, kogukond, pereliikmed või tööandja. Mida varem märkame, seda suurem on tõenäosus, et inimene saab abi enne, kui haigus muutub eluohtlikuks.
Mitte lihtsalt äpp, vaid tõenduspõhine ravi
MENTINA ei ole pelgalt üks järjekordne vaimse tervise rakendus – seda toetab teaduslik uuringubaas ning see erineb turul olevatest lahendustest usaldusväärsuse poolest.
Lisaks MENTINA-le on juba kasutusel ka iFightDepression, mis toetab depressiooni ravi esmatasandil. Mõlema rakenduse kasutamine on tasuta ning nende soovitamine ja juhendamine toimub koostöös perearstiga.
«Nende kasutamine on tasuta ja nende kasutamist õpetab ja soovitab patsiendile perearst. Praegu on Eestis kättesaadav iFightDepression ja peagi ka MENTINA,» kinnitas Mere.
Vaimse tervise tulevik on vaikne, täpne ja digitaalne
Teadlased usuvad, et digitaalsed tööriistad ei asenda spetsialisti, kuid võivad anda inimesele eelise – aega ja teadlikkust tegutseda enne, kui on liiga hilja. Just see võib muuta depressioonist taastumise kiiremaks, odavamaks ja vähem traumeerivaks.
Uued rakendused ei eelda, et inimene ise midagi kahtlustab – tehisaru jälgib, õpib ja annab märku, kui miski hakkab kõrvale kalduma. Selline lähenemine ei ravi inimest, kuid annab talle võimaluse võtta ravi vastu õigel ajal.