/nginx/o/2012/04/30/1080184t1hc908.jpg)
Mullu toimus Eestis üle 3700 teadaoleva tööõnnetuse, kuna tööõnnetuste varjamine on massiline, siis tegelik arv võib küündida ligi 10 000 õnnetuseni.
Tööõnnetuste arv võib aastas küündida 10 000ni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aastal teatasid tööandjad tööinspektsioonile 3741 toimunud tööõnnetusest ja võrreldes 2010. aastaga kasvas tööõnnetuste arv 526 juhtumi võrra ehk 16 protsenti, teatab tööinspektsioon. Noorim tööõnnetuses kannatanu oli vaid 15-aastane.
Tööinspektsioonil on andmeid ainult registreeritud tööõnnetuste kohta. Lisaks tuleb arvestada, et tööandjad varjavad massiliselt tööõnnetusi. Statistikaameti poolt kaalutud andmetel registreeritakse Eestis tööõnnetusi keskmiselt 2,6 korda vähem, kui neid tegelikult toimub. Tegelik tööõnnetuste arv võis tööinspektsiooni hinnangul mullu olla ligi 10 000 – ehk 26 tööõnnetust iga päev.
Üheks suureks tööõnnetuste põhjuseks on puudulik juhendamine ja väljaõpe. Suurem osa tööõnnetusi juhtub töötajatega, kes on olnud ametis vähem kui aasta. Ent tööandja ei saa kontrollida töötaja iga sammu. «Töötaja peab ka ise olema hoolikas ja läbi mõtlema, mida ta teeb. Kõige olulisem on hoolimine – hoolimine iseendast ja teistest,» kinnitas tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Herko Sunts.
Tööinspektorite sõnul on majanduslanguse üheks tagajärjeks, et ettevõtjad püüavad kokku hoida tööohutust tagavate abinõude pealt. Enim raskeid tööõnnetusi toimus mullu veonduses, metallitööstuses ja ehituses. Sealhulgas metallitööstuses põhjustas sageli õnnetuse töötamine masinatel, millel puuduvad kaitsekatted või blokeeringud.
Mullu toimus 2926 kerge kehavigastusega lõppenud tööõnnetust, 796 raske kehavigastusega lõppenud tööõnnetust ja surmaga lõppes 19 tööõnnetust. Protsentuaalselt suurenes raskete tööõnnetuste arv 11 protsendi võrra ja kergete tööõnnetuste arv ligi 18 protsenti. Töösurmi oli kahe võrra rohkem kui 2010. aastal. Kergete tööõnnetuste kasvu üheks põhjuseks võib olla see, et tööandjad on hakanud neist rohkem teatama. Raskete tööõnnetuste ja töösurmade arvu tõus, aga näitab olukorra halvenemist.