Kui tähelepanu hajub ja rahutus kiusab: mida peaks teadma ATHst?

ATH on neuroarenguline häire, mis mõjutab 8–10 protsenti lastest. Foto: Dominic Lipinski / PA Wire / PA Images

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire ehk ATH (ingl k ADHD) on levinud neuroarenguline seisund, mis mõjutab miljoneid lapsi ja täiskasvanuid. Uued uuringud näitavad, et diagnoos võib tulla hilja, eriti tüdrukutel – ning selle mõju elukvaliteedile on suurem, kui seni arvatud.

ATH kuulub neuroarenguliste häirete hulka, mis mõjutavad aju arengut juba varasest lapsepõlvest. Neuroarenguliste häirete alla kuuluvad ka autism ja õpiraskused nagu düsleksia. ATH on neist kõige levinum: hinnanguliselt mõjutab see 8–10 protsenti lastest ja 2–5 protsenti täiskasvanutest.

Häire avaldub tavaliselt lapse kasvades, kui ilmnevad mahajäämused vanusele vastavates oskustes. Peamised sümptomid on tähelepanuhäired (nt keskendumisraskused, ülesannete lõpetamata jätmine), hüperaktiivsus (nt rahutus, liigne jutukus) ja impulsiivsus (nt jutu katkestamine, kannatamatus).