/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2019/08/14/12465373t1h9b4d.jpg)
Kuigi aspartaam pakub kalorivaba magusust, kaasneb sellega mitmeid terviseriske – alates peavaludest ja ainevahetushäiretest kuni võimaliku vähiriskini. Uued uuringud seavad küsimuse alla selle suhkruasendaja laialdase kasutamise turvalisuse.
Suhkur on meie igapäevases toidus olulisel kohal: seda leidub puuviljades, mees, jookides ja paljudes töödeldud toitudes.
Kuna liigne suhkrutarbimine on seotud rasvumise, II tüübi diabeedi, südamehaiguste ja hambaprobleemidega, soovitab Maailma Terviseorganisatsioon hoida lisatud suhkrute tarbimine alla 10 protsendi päevasest energiatarbimisest. BMJ on siinkohal aga veelgi karmim, soovitades naistel piirduda kuni 25 ja meestel kuni 38 grammi lisatud suhkruga päevas.
Eelpooltoodust tulenevalt on paljud inimesed hakanud otsima suhkrule kalorivabu alternatiive, sh magustajaid nagu aspartaam, sukraloos, stevia jm. Nende suhkruasendajate eesmärk on pakkuda magusat maitset ilma veresuhkrut tõstmata.
Aspartaam: kalorivaba, aga vastuoluline
Aspartaam avastati 1965. aastal ja see on 180–200 korda magusam kui tavaline suhkur. Seda kasutatakse hetkel enam kui 6000 toidu- ja joogitootes ning see säästab tarbijale hulgaliselt kaloreid. Eriti ahvatlev on see suhkruasendaja diabeetikutele, kuna ei tõsta veresuhkru taset. Kuid viimasel ajal on seoses aspartaami kasutusega tõusnud esile ka mitmed ohukohad.
Kasulik või kahjulik?
Aspartaami kasuks räägib selle vähene kalorisisaldus ja sobivus II tüübi diabeetikutele. Samas on aspartaami puhul leitud seoseid ainevahetussündroomi ja diabeedi riskiga – juhul kui seda tarbitakse kontrollimatult.
Mõned inimesed kogevad aspartaamiga toodete tarbimisel ka kõrvalnähtusid: peavalu, ärevust, meeleolumuutuseid, unetust. 2023. aastal klassifitseeris Rahvusvaheline Vähiriski Uurimise Agentuur (IARC) aspartaami võimalikuks kantserogeeniks. Siinkohal pole tõendid küll lõplikud, kuid riskitegurid vajavad tähelepanu.
Aspartaami ei tohi tarbida inimesed, kellel on fenüülkütonuuria (PKU) – haruldane ainevahetushäire, mille korral organism ei suuda fenüülalaniini lagundada. Samuti ei soovitata aspartaami tarbida rasedatel naistel, kuna on leitud, et aspartaami tarbimine võib mõjutada platsenta struktuuri ja funktsiooni.
Magus maitse, petlik sõnum
Kunstlikud magustajad võivad «petta» aju, suurendades nii magusaisu kui söögiisu, mis pikas plaanis tõstab rasvumise riski. Samuti on tõstatatud küsimus aspartaami mõjust soolestiku mikrobioomile. See võib häirida soolestiku mikrobioomi tasakaalu, mis võib omakorda mõjutada seedimist, immuunsust ja isegi meeleolu.
Järeldus
Aspartaam võib tunduda lihtne viis suhkruvaba elu saavutamiseks, kuid selle mõju meie organismile on siiani keeruline ja täis vastuolusid. Seetõttu ei soovita WHO ka kasutada suhkruasendajaid kaalulangetamise eesmärgil. Kuni teadus pole lõplikule otsusele jõudnud, tasub janukustutuseks eelistada loomulikult magustamata jooke ning läheneda igasugusele magusale tasakaalukalt.