/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2025/05/22/16862284t1hc466.jpg)
Kuigi rinnavähki ei ole alati võimalik ära hoida ka väga tervisliku eluviisiga, saab sellesse haigestumise riski märgatavalt vähendada. Onkoloog dr Peeter Padrik selgitas, millised on rinnavähi kõige olulisemad riskitegurid ja kuidas neid õigel ajal märgata.
«Geneetiline eelsoodumus moodustab ligikaudu kolmandiku rinnavähi riskist ja seda on võimalik tuvastada geenitestide abil,» selgitas vähiarst Peeter Padrik, kes on ühtlasi ka tervisetehnoloogia ettevõtte Antegenes asutaja. «Personaliseeritud vähiennetus vastavalt geneetilistele riskidele on kõige kaasaegsem viis nende sagedaste vähkide mõju vähendamiseks, mille tekkes on geneetiline eelsoodumus oluline,» selgitas Padrik.
Tohtri sõnul on osa vähke ennetuse abil isegi välditavad: «Teadusuuringud näitavad, et umbes 23 protsenti rinnavähi juhtudest oleksid ennetatavad. Selleks saab ka ise palju ära teha läbi tervisekäitumise ja riskide vähendamise.» Kui aga vähki pole võimalik vältida, siis on Padriku sõnul oluline avastada see võimalikult vara juba enne, kui sümptomid ilmnevad, sest siis on ravi kõige tõhusam. Tema sõnul saab rinnavähi geneetilise riski jagada kolmeks:
1. Polügeenne risk ehk paljude geenivariantide koosmõju
Polügeenne risk võtab arvesse tuhandete geenivariantide koosmõju. Umbes 20 protsendil naistest esineb kõrgenenud polügeenne risk rinnavähi tekkeks.
Erinevalt üksikgeenide mutatsioonidest ei sõltu polügeenne risk otseselt sellest, kui palju on perekonnas varem vähki esinenud. Põhjus on selles, et polügeenne risk kujuneb mõlemalt vanemalt saadud geenivariantide koosmõjust. Seetõttu on polügeense riskiskoori hindamine Padriku sõnul soovitatav kõigile naistele, mitte ainult neile, kelle perekonnas on vähki esinenud.
Just selliseid teste pakub ka Antegenes. Testimine on Padriku sõnul lihtne ja mugav: geeniproov võetakse enamasti koduse testkomplektiga, mille saab tellida pakiautomaadi kaudu. Tulemustega saab testi tegija kaasa ka personaalse meditsiinilise ennetusplaani, mis annab juhised, millal ja kuidas kontrolluuringutega alustada, kuidas oma riski elustiiliga vähendada ja millistele sümptomitele tähelepanu pöörata.
Isegi kui polügeenne risk on keskmisest oluliselt kõrgem, piirdub ennetus üldjuhul regulaarsete kontrolluuringutega, äärmuslikke ennetavaid kirurgilisi sekkumisi tavaliselt ei rakendata.
Padriku sõnul on Antegenesel juba patsiente, kelle vähk on varases staadiumis avastatud just tänu geenitestile.
2. Haruldased üksikgeenide mutatsioonid
Üksikgeenide mutatsioonid on palju haruldasemad ja neid esineb kuni kahel protsendil naistest. Küll aga võivad mõned sellised geenimuutused tõsta vähiriski väga kõrgeks.
Näiteks on BRCA geenide mutatsiooni kandjal elu jooksul rinnavähki haigestumise risk 45–70 protsenti. Sellisel äärmuslikul juhul võib kaaluda ka ennetavaid operatsioone, näiteks rinnanäärmete või munasarjade eemaldamist.
Padriku sõnul on äärmiselt oluline, et sellised inimesed teaksid, et neil on suur oht rinnavähki haigestuda. Nii saab alustada ennetust ja regulaarseid kontrolluuringuid õigeaegselt, mõnel juhul juba 30. eluaastates. Riiklik sõeluuring algab küll tavapäraselt 50. eluaastal, kuid kui risk on suurem, tuleb tohtri sõnul rinnavähi sõeluuringuid oluliselt varem alustada ja teha neid sagedamini ja põhjalikumalt kui tavapärane riiklik programm ette näeb.
Äretit (33) ajendas geneetilist riski testima just perekondlik ajalugu. «Mu vanaema suri rinnavähki vaid 30-aastaselt ja meie suguvõsas on ka teisi rinnavähi juhtumeid, mis on mind valvsamaks teinud,» rääkis ta. Geenitest näitaski kõrgenenud riski. «Antegenesilt sain ka saatekirja geneetikule, kes avastas lisaks ka päriliku rinnavähiga seotud geenimutatsiooni,» ütles ta. «Olen end nüüd mammograafias regulaarselt kontrollinud juba aastaid, kuigi olen alles 33. Ei saa salata, kogu see olukord tekitab hirmu, kuid varajane teadlikkus annab mulle paremad võimalused ennetamiseks,» tõdes ta.
3. Perekondlik eelsoodumus ilma teadaoleva geenimuutuseta
Kui peres või lähisuguvõsas on olnud mitu vähijuhtu, kuid ühtegi konkreetset geenimutatsiooni pole leitud, võib siiski olla tegu geneetilise eelsoodumusega. Sellisel juhul võib olla vajalik rinnatervise spetsialisti ning ka täiendav meditsiinigeneetiku konsultatsioon. Kindlasti on soovitatav lisaks ka polügeense riski testimine, sest teadusuuringud näitavad just selle riski täpsustavat mõju edasisteks soovitusteks.
Põhjalik ülevaade geneetilisest riskiprofiilist
«Nüüdisaegne personaliseeritud vähiennetus ühendab polügeense riski geenitesti ja digitaalse perekondliku vähianamneesi küsimustiku,» selgitas Padrik. Peale selle võib vaja minna ka meditsiinigeneetiku vastuvõttu, et teha täiendavaid teste. Saadud andmete põhjal saab teha isikliku ennetusplaani, mis aitab vähki haigestumist vältida. Oma geneetilist riski rinnavähi tekkeks soovitab Padrik testida alates 30. eluaastast.
Olenemata sellest, kas geneetiline risk tuleneb polügeensetest teguritest, üksikgeenide mutatsioonidest või perekondlikust ajaloost, võimaldab personaliseeritud ennetus Padriku sõnul asuda tegutsema varakult ja targalt. Nii saab ennetavaid samme astuda juba aastaid enne võimaliku haiguse arenemist või sümptomite ilmnemist. Kui vähk aga siiski tekkib, on see võimalik avastada varakult, kui ravi on kõige tõhusam.
Eestis haigestub rinnavähki aastas üle 900 naise. Üle poolel juhtudest avastatakse vähk alles siis, kui see on juba kehas levima hakanud. «Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu haiguse ennetamisele ja kontrollida oma tervist ka siis, kui konkreetsed vaevused puuduvad,» rõhutas Padrik.