/nginx/o/2017/01/05/6229333t1h15f3.jpg)
/nginx/o/2025/05/22/16863798t1hc9be.jpg)
Hiljuti suri 58-aastane ameeriklanna haigusesse, mille põhjuseks oli tõenäoliselt lapsepõlves saadud saastunud kasvuhormoon.
Ajakirjas Emerging Infectious Diseases avaldatud aruandes kirjeldavad teadlased naist, kes suri 58-aastaselt täiesti ootamatult haigustekitaja tõttu, mis sattus tema kehasse juba 50 aasta eest. Naisel oli Creutzfeldti-Jakobi tõbi, mis tekkis tal teadlaste hinnangul tõenäoliselt saastunud kasvuhormooni tõttu. Seda manustati talle aga lapsepõlves. Tegemist võib olla selle haiguse kõige pikema seni maailmas registreeritud peiteajaga.
Veidi hullu lehma tõbe meenutava Creutzfeldti-Jakobi tõve põhjuseks on prioonid. Need on meie kehas leiduva prioonvalgu valesti kokku volditud vormid. Kui valesti kokku volditud prioon kohtub oma ohutu vastandiga, muudab ta viimase samuti enda valesti kokku volditud koopiaks. Aja jooksul koguneb kehasse üha rohkem selliseid ohtlikke, valesti kokku volditud prioone. Lõpuks kahjustavad need tõsiselt aju, põhjustades dementsust ja lõpuks ka surma.
Saastunud kasvuhormoon võib viia ohtliku haiguseni
Prioonid võivad hakata kehas levima pärilike mutatsioonide tõttu, kuid see võib juhtuda ka ühegi nähtava põhjuseta. Mõnda prioonidega nakatumise põhjust siiski juba teatakse. Näiteks avastasid teadlased 1980. aastatel, et inimesed võivad Creutzfeldti-Jakobi tõve saada ohtlike prioonidega nakatunud laipadest ekstraheeritud inimese kasvuhormooni kaudu. Samuti võivad inimesed nakatuda saastunud veiseliha tarbides.
Nakkuse leviku takistamise teeb veelgi keerulisemaks see, et prioonid on resistentsed enamiku tavaliste steriliseerimismeetodite suhtes, mida kasutatakse bakterite, viiruste ja teiste haigustekitajate hävitamiseks. Õnneks on prioonhaigused väga haruldased, kuid neile sarnased haigused, nagu Alzheimeri tõbi, on kõikjal maailmas üsna levinud.
Üle 200 inimese, kes ravi tagajärjel nakatusid
Kasvuhormooni ja prioonhaiguste seoses avastamise järel lõpetati kiiresti Ameerika Ühendriikides ja paljudes teisteski riikides surnukehadest saadud kasvuhormooni kasutamine. Mõni aeg pärast seda sai kättesaadavaks ka sünteetiline kasvuhormoon. Siiski on kogu maailmas kokku registreeritud üle 200 saastunud kasvuhormooni kasutamise tagajärjel tekkinud prioonhaiguse juhtu.
Seejuures on prioonhaiguste peiteaeg, mil inimene ei märka, et temaga midagi valesti oleks, sageli väga pikk. Enamik kasvuhormooniga seotud prioonhaiguste juhtumitest on registreeritud 5–10 aastat pärast ravi, kuid teadaolevalt on inimesed surnud Creutzfeldti-Jakobi tõppe ka üle 30 aasta pärast ohtlike prioonidega nakatumist. Mõned teised prioonhaigused on surma põhjustanud ka pool sajandit pärast nakatumist.
Kõigepealt tekkisid tasakaaluhäired
Hiljuti avaldatud aruande järgi pöördus 58-aastane ameeriklanna kõigepealt arsti poole värinate ja tasakaaluhäirete pärast. Naise seisund halvenes kiiresti ja nelja nädala pärast viidi ta haiglasse. Seal langes ta koomasse ja suri.
Lahkamisel leidus kinnitust, et surma põhjuseks oli Creutzfeldti-Jakobi tõbi. Geneetilisi põhjusi selle haiguse tekkeks ei leitud. Kuna naist oli enne laipade kasutamise keelustamist aastaid kasvuhormooniga ravitud, järeldasid arstid, et tõenäoliselt oli just see tema haiguse põhjus.
Nakatumise aega on võimatu täpselt öelda
Kasvuhormooni kasutatakse laste raskete kasvuhäirete raviks ja seda manustatakse tavaliselt mitu aastat. Seetõttu on võimatu täpselt välja selgitada, millal naine haigestus. Esimest korda raviti teda kasvuhormooniga 51,3 aastat enne sümptomite ilmnemist, viimast korda 42,1 aastat enne seda. Kuna 1977. aastal võeti Ameerika Ühendriikides kasutusele uus, ohutum meetod kasvuhormooni kogumiseks laipadelt, oletavad aruande autorid, et kõige tõenäolisemalt nakatus naine prioonidega umbes 48,3 aastat enne haiguse avaldumist.
Kuna prioonide tõttu tekkivatel haigustel võib olla väga pikk peiteaeg, soovitavad aruande autorid neuroloogidel nende esinemisega arvestada. Kui haigusnähud viitavad sellele, et tegemist võiks olla prioonidega, soovitavad nad arstidel alati patsiendi haigusloost järele vaadata, kas teda on kunagi ravitud kasvuhormoonidega.