/nginx/o/2025/05/23/16864690t1h0c83.jpg)
Kujuta ette, et oled pikemalt kõndinud, jalad on väsinud, ja korraga märkad – ühele varbale või talla alla on tekkinud valulik paksend. Kas tegemist on süütuna näiva konnasilmaga või hoopis viirusliku soolatüükaga? Kuigi esmapilgul võivad need kaks nahamuutust tunduda äravahetamiseni sarnased, peitub siin mitmeid olulisi erinevusi, mis puudutavad nii ravimeetodeid kui ka tekkepõhjuseid. Just seepärast on oluline osata neid eristada. Vaatame, kuidas teha vahet konnasilmal ja soolatüükal ning kuidas neid ravida ja ennetada.
Soolatüügas ja konnasilm – mis need on?
Konnasilm ehk nahamõhn on sügavale pärisnahka ulatuv jala sarvkihipaksend, mis tekib pikaajalisest survest või hõõrdumisest. Hõõrdumine ja surve põhjustavad naharakkudes intensiivset keratiini tootmist, mis on naha kaitsemahhanismiks ning mille tulemuseks ongi nahapaksendid ehk rahvakeeli konnasilmad. Esinemissagedus on kõrgem vanemaealistel, kes kannavad pikaajaliselt samu jalanõusid.
Soolatüügas tekib inimese papilloomviiruse ehk HPV tulemusel, kuna põhjustab naha epiteeli vohamist. Soolatüükaid esineb eriti sageli just lastel ja teismelistel. Tüükad esinevad enamasti sõrmedel, varvastel ja jalataldadel, mistõttu võib tekkida kahtlus, kas tegemist ei või olla hoopis konnasilmaga.
Kuidas eristada konnasilma ja soolatüügast?
Kõvastunud või mügarikulised moodustised, eriti kui need asuvad jalgadel, võivad sageli segadusse ajada – kas tegu on konnasilma või soolatüükaga? Kuigi need kaks nahamuutust võivad asuda samas piirkonnas ning põhjustada ebamugavust, on neil mitmeid olulisi erinevusi nii välimuse kui ka tekkepõhjuste poolest. Järgnevalt toome välja mõned tunnused, mille järgi on võimalik neid kahte paremini eristada.
Soolatüügas on nahapinnast kõrgemal asetsev mügarikku meenutav kõva käsn, mis koosneb omakorda väiksematest mügarikest – visuaalselt ja oma ehituselt sarnaneb ta veidi lillkapsale. Lisaks on soolatüügast hea ära tunda selle järgi, et soolatüüka peal võib näha väikesi musta värvi täppe.
Konnasilm on tavaliselt nahaga samal tasapinnal või vaid kergelt kõrgem ning selle keskel võib olla tihenenud südamik, mis surub allolevatele kudedele ja põhjustab seeläbi valu, eriti kõndimisel. Oluline on märkida, et konnasilma pinnal võib sageli olla näha nahajooniseid, mida soolatüüka peal tavaliselt ei esine.
/nginx/o/2025/05/23/16864691t1h222e.jpg)
Kuidas soolatüükaid ravida?
Apteegitoodete seast leiab laia valiku vahendeid, millega kodustes tingimustes soolatüükaid ravida. Eristatakse peamiselt kahte tüüpi soolatüüka eemaldajaid:
- soolatüüka külmutajad ehk krüoteraapia (külmravi)
- happepliiatsid ehk hapet sisaldavad aplikaatorid
Külmutajad, sisaldavad külmainet, milleks on kokkusurutud vedelgaas dimetüüleeter. Külmravi eeliseks, on see, et nad ei kahjusta ümbritsevat nahka ja on väga efektiivsed. Kindlasti tuleb aga olla tähelepanelik tuleohutuse suhtes, kuna pudel on rõhu all!
Happepliiatsid sisaldavad äädikhapet või sipelghapet, mis aitab soolatüügast tõhusalt lõhustada. Tuleb olla ettevaatlik, et hapet ei satuks tervele nahale, kuna see võib põhjustada tugevat nahaärritust.
Kuidas konnasilma ravida?
Apteegist leiab salitsüülhapet ja piimhapet sisaldavat lahust nimega DuoFilm, mis on näidanud konnasilmade ravis head tulemust. Efektiivsuse suurendamiseks oleks hea kasutada päevasel ajal konnasilma plaastreid ning õhtul kanda peale lahust. Lisaks oleks soovitatav enne lahuse peale kandmist teha ka kuuma jalavanni, kuna see muudab naha pehmemaks ja lubab ravimil sügavamale imenduda. Väga tähtis on teha korrektuurid ka jalanõude valiku osas!