Seni võimatu operatsioon päästis vähki põdenud naise elu

Haiglast lahkudes kinkis Susanne Viehmeier (paremal) oma raviarstile Moritz Schemlzlele kaktuse, millele pani nimeks Erich. Selle hüüdnime oli ta andnud ka oma vähkkkasvajale. Foto: KARIN KAISER

Sakslannal Susanne Viehmeieril oli vähk, mida siiani peeti ravimatuks. Ometi päästis uudne operatsioon tema elu.​

Susanne Viehmeier on 62-aastane koduperenaine, kellel on kaks tütart ja kaks lapselast. 2022. aasta augustis diagnoositi tal sapiteedevähk, mida toona peeti veel ravimatuks. Naisel soovitati alustada palliatiivset ravi, mille eesmärk oli sümptomite vähendamine.

Kuid Viehmeier ei andnud alla. Ta pani oma vähile Erich Honeckeri järgi nimeks Erich. «Mul oli uus korterikaaslane, olenemata sellest, kas mulle see meeldib või mitte,» selgitas südikas naine ajalehele Bild. «Ta lihtsalt oli seal, kuigi ma teda ei tahtnud.»​

Katsetati uudset ravi

Vähivastases võitluses tuli Viehmeierile appi prof Nils Homann Alam-Saksi liidumaal asuvast Wolfsburgi kliinikust. Homann pöördus Hannoveri meditsiiniülikooli poole ning sealsed arstid võtsid Susanne Viehmeier ühte uuringusse, kus katsetati uudset ravi. Viehmeier hakkas võtma ravimeid, mis tõepoolest peatasidki kasvaja kasvu.

Siiski ei tähendanud see veel kaugeltki, et vähk õnnestub tõesti seljatada. Vähirakud ümbritsesid kolme maksaveeni, mistõttu tundus vähi operatsiooni teel kehast kõrvaldamine arstidele esmapilgul võimatuna. Kuid neil tekkis mõte kasutada uudset operatsioonitehnikat, mis põhines tunnustatud siirdemeditsiini eksperdi dr Rudolf Pichlmayri (1932–1997) ideel.​

Hannoveri meditsiiniülikooli siirdamiskeskuse juhataja dr Moritz Schmelzle ja tema kolleegid täiustasid Pichlmayri ideed võimalustega, mida pakub tänapäeva meditsiinitehnika. Pichlmayr tuli aastakümnete eest välja ideega opereerida haiget organit väljaspool keha. Just seda tehti nüüd põhimõtteliselt kehas sees – patsiendi maks eraldati ülejäänud keha vereringest. See oli riskantne tegevus, sest maks mängib keha vereringes olulist rolli: maksaveenid juhivad hapnikuvaese vere maksast alumisse õõnesveeni, mis omakorda juhib selle tagasi südamesse.

Kaks järjestikust operatsiooni

Kõigepealt tehti Viehmeierile tänavu 23. märtsil operatsioon, mille käigus lõigati maks kuni kasvajani läbi. Nii katkestati verevarustus parempoolses maksasagaras, mis oli vähist tugevalt kahjustatud. Operatsiooni tulemusena voolas veri vaid vasakusse maksapoolde, mille arstid tahtsid säilitada.

1. aprillil toimus teine, arstiteaduse ajaloos murranguline operatsioon. Selle käigus juhiti veri maksast täielikult südamesse. Selleks kasutati kehavälise membraanhapnikatsiooni (ECMO) aparaati, mida tavaliselt kasutatakse näiteks äkilise südameseiskumise järel või väga ägedate hingamisraskuste puhul – juhul kui on lootust, et patsient taastub. Pärast seda, kui maksa temperatuur oli langenud nelja kraadini Celsiuse järgi, eemaldasid arstid maksa parempoolse osa ja kaks kolmest haigestunud maksaveenist. Kolmandat tuli lühendada.

Seitse päeva pärast operatsiooni sai Viehmeier haiglast lahkuda ja naasta oma pere keskele. Ta soovitab ka teistel raskeid haigusi põdevatel inimestel mitte alla anda. Vahel võib lahendus siiski olemas olla, kui selle leidmise nimel ka ise pingutada.