Värske uuring: eluohtlik parasiit teeb endale inimese rakkudest «kaitseülikonna»

Sellel pildil on näha, kuids amööb Entamoeba histolytica ründab inimese immuunsüsteemi T-rakke. Foto: Katherine Ralsoni / California ülikool

Hiljuti tehtud uurimistöö näitab, kuidas üks enamasti kõhulahtisust tekitav parasiitne amööb kasutab inimese rakkude koostisosi, et teha endale «maskeerimisülikond». Kuna vahel on selle parasiidiga nakatumine ka surmav, võib värske avastus päästa tulevikus paljude inimeste elu.​

Ühes California ülikooli teadlaste eelretsenseerimata uurimistöös kirjeldatakse, kuidas kaitseb end inimese immuunsüsteemi eest parasiitne amööb Entamoeba histolytica. See amööb satub inimese kehasse saastunud joogi või söögiga ja põhjustab enamasti kõhulahtisust. Vahel võib see parasiit meie kehas ka tükk aega täiesti märkamatult tegutseda.

See ei tähenda siiski, et Entamoeba histolytica on täiesti ohutu. Vastupidi: kui see sattub meie vereringe kaudu näiteks maksa, võib nakatumise tagajärjeks olla tõsine haigus. Sellise nakkuse tagajärjel sureb kogu maailmas igal aastal kokku umbes 70 000 inimest.

Seni oli siiski suuresti selgusetu, kuidas see pisike amööb oma peremeesorganismis toimetab. Esialgu arvasid teadlased, et see mikroorganism süstib oma ohvri rakku mürki, kuid lähemal uurimisel selgus hoopis midagi muud. Mikroskoobi all oli näha, kuidas amööb justkui hammustas inimese raku membraanist midagi välja. Kahjustunud rakkudest voolas välja nende sisu ja need surid.

Uurimistöö ühe autori, Katherine Ralsoni sõnul võib parasiit sel viisil rünnata ja tappa igasuguseid inimkehas leiduvad rakke. Näiteks võib see hävitada ka valgeid vererakke, mille ülesanne on sissetungija nii-öelda alla neelata ja sellele sel viisil lõpp peale teha.

Värskes uurimistöös näitavad Ralson ja tema kolleegid, et amööbi sellisel toimimisviisil on ka üks oluline põhjus: nii kogub parasiit inimese rakke ümbritsevatest membraanidest valke, mille ta paigutab oma keha pinnale justkui maskeerimisülikonna. Sellises «kaitseriietuses» amööbe on immuunsüsteemil tunduvalt keerulisem ära tunda ja hävitada. Sama kaitsemehhanismi kasutab amööb nii inimese kui teiste loomade organismi sattudes.

Teadlaste sõnul sarnaneb selline toimimisviis veidi ID-kaardi varastamisega. Inimese valke CD46 ja CD55 kasutades saab amööb ohutult mööduda immuunsüsteemi rakkudest, mis selle muidu üles leiaksid ja hävitaksid.

Pärast seda, kui teadlased olid uurinud amööbi tegevust inimrakkudes, tegid nad katse ka hiirtega. Nad lasid parasiidil inimrakkudest valke koguda ja nakatasid sellega siis hiirerakke. Selgus, et selline kamuflaaž oli tõhus ka siis, kui amööb tegutses hiirerakkudes. See avastus annab lootust, et tulevikus õnnestub hiirte abil välja töötada ravimeid, mis võivad amööbide vastu aidata ka inimesi. See võib omakorda igal aastal päästa tuhandeid inimelusid.