/nginx/o/2017/01/05/6229333t1h15f3.jpg)
/nginx/o/2025/01/07/16582961t1hdc83.jpg)
Rinnavähi diagnoosi saamine ei tähenda enam ammu surmaotsust, kuid mida varem kasvaja avastada, seda parem, selgitas naistearst dr Gabor Szirko.
«Kuigi rinna pahaloomulist kasvajat avastatakse Eestis järjest rohkem, on tänu haiguse varajasele diagnoosimisele ja headele ravivõimalustele rinnavähki suremus langustrendis,» rääkis rinnavähi ennetuskuul Ida-Tallinna keskhaigla rinnakeskuse juhataja ja kogenud naistearst-mammoloog dr Gabor Szirko.
Arsti sõnul on rinnavähk naiste seas kõige levinum pahaloomuline kasvaja: igal aastal avastatakse Eestis rinnavähk umbes 900 naisel ja haigestumiste arv näitab tõusutrendi. «Hea uudis on aga see, et kuigi rinnavähki avastatakse järjest rohkem, on sellesse suremus aasta-aastalt vähenemas, sest haiguse avastamise ja ravimise võimalused on järjest paremad,» lisas Szirko.
Rinnavähi varajases avastamises on suur roll rinnavähi sõeluuringul, mis on mõeldud selleks, et avastada pahaloomuline kasvaja juba enne, kui inimene ise seda tunneb. Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse naisi vanuses 50–74 iga kahe aasta tagant, olenemata ravikindlustuse olemasolust.
«Näeme, et sõeluuringuks kasutatav mammograafia aitab leida üles rinnakasvajaid, mis on vaid mõne millimeetri suurused, ja näeme ka seda, et need väikesed kasvajad alluvad väga hästi ravile – oluliselt paremini kui suured kasvajakolded. Seega seisnebki sõeluuringu idee selles, et ennetame rinnavähi halbu tagajärgi, mis tekivad siis, kui kasvaja on juba suur,» selgitas arst.
Rinnavähi peamine riskifaktor on vanus: mida kõrgem on vanus, seda suurem on risk rinnavähi tekkeks. Risk hakkab tõusma 40. eluaastast ning kõige rohkem avastatakse rinnavähki 50. ja 60. eluaasta vahel.
Kas tead rinnavähi sõeluuringu kohta piisavalt palju? Testi oma teadmisis lühiviktoriinis.