/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2025/03/17/16717916t1hbd37.jpg)
2024. aastal sündis Eestis vähem lapsi kui on kunagi varem taasiseseisvumisaja jooksul sündinud – kokku 9543. Samas vähenes ka surmade arv, jäädes 236 võrra väiksemaks kui aasta varem.
Tervise arengu instituudi (TAI) äsjasest andmestikust joonistub välja korraga nii lootusrikas kui murettekitav pilt: imikusuremus on langenud rekordmadalale, kuid üldsündimus väheneb ja noorte uimastisurmad on endiselt kõrgel tasemel.
Üha vähem lapsi
Tervise arengu instituudi raseduse infosüsteemi andmetel sündis 2024. aastal Eestis 9543 last – aasta varasemaga võrreldes 1226 last vähem. See on viimaste aastakümnete madalaim sündide arv. Kokku sünnitas 9404 naist, kellest enamik elas Eestis.
Enneaegseid sünnitusi oli 460 ehk 4,9 protsenti kõigist sünnitustest. Kolmikuid sündis vaid ühel korral, kaksikuid 137 juhul.
Positiivne on tõsiasi, et imikusuremus langes eelmisel aastal rekordmadalale – 12 juhtumini, mis tähendab 1,26 surma tuhande elussünni kohta. See on kõige madalam tase Eesti ajaloos ning üks paremaid tulemusi Euroopas.
«Nende näitajate taga on kvaliteetne sünnitusabi, hea rasedusaegne jälgimine ning riskisünnitajate suunamine kõrgema etapi haiglatesse,» kommenteeris TAI raseduse infosüsteemi juht Kärt Allvee.
Esmasünnitaja vanus tõuseb
Sünnitajate vanus on tõusnud: esmassünnitaja keskmine vanus oli 2024. aastal 29,7 aastat, korduvsünnitaja oma 33,5. Võrdluseks: 1992. aastal olid need näitajad vastavalt 22,7 ja 28,3 aastat. Kõige enam lapsi sündis 30–34-aastaste seas.
Olukorras, kus loomulik sündimus väheneb ja lapsi saadakse üha vanemalt, on üha suurem ka viljakusravi roll. 2024. aastal sündis kunstliku viljastamise abil 647 last, mis moodustab 6,8 protsenti kõigist sündidest.
Sünnitusi oli kokku 12 tervishoiuasutuses, kodusündide arv oli 57. Enamik naisi (6758) sünnitas loomulikul teel, keisrilõige tehti 2002 naisele, neist 626 juhul plaaniliselt. See tähendab, et keisrilõigete osakaal püsib endiselt 21 protsendi juures.
Südamehaigused nõudsid tuhandete inimeste elu
Surmade koguarv oli 2024. aastal 15 530, mida on 236 võrra vähem kui aasta varem. Suurim surmapõhjus on jätkuvalt vereringeelundite haigused, mis nõudsid elu 7222 inimeselt (2857 mehelt ja 4365 naiselt).
Teisel kohal on pahaloomulised kasvajad (3508 surma), kolmandal õnnetused, traumad ja mürgistused (917 surma). COVID-19 tõttu suri 128 inimest – üle kahe korra rohkem kui grippi (56 inimest).
Noorte uimastisurmad on endiselt murettekitavalt kõrged
Narkootikumide üledoosiga seotud surmade arv vähenes veidi – 113-lt sajale, kuid probleem püsib endiselt terav.
«42 protsenti surmajuhtumitest olid seotud tugevatoimeliste sünteetiliste opioidide ja nitaseenidega. Murettekitav on, et 11 surmajuhtumit olid noortel vanuses 16–24,» kommenteeris TAI narkootikumide valdkonna juht Katri Abel-Ollo.
Alkoholist tingitud surmade arv püsis samuti muutumatuna – 630 inimest.
Eestlaste elu ja surm: statistika lühidalt
- Sündide arv: 9543 (–1226 võrreldes 2023. aastaga)
- Surmade arv: 15 530 (–236 võrreldes 2023. aastaga)
- Imikusuremuse määr: 1,26/1000 elussündi – läbi aegade madalaim
- Sünnitajate vanus: esmassünnitaja 29,7 a, korduvsünnitaja 33,5 a
- Keisrilõigete osakaal: 21,3 protsenti
- Suurim surmapõhjus: vereringeelundite haigused
- Narkosurmad: 100, neist 11 noort vanuses 16–24
- Alkoholist tingitud surmad: 630