Mida peaks iga naine teadma menopausist?

Foto: Shutterstock

Menopaus tähistab naise reproduktiivsete aastate lõppu, mil menstruatsiooni enam ei toimu ja östrogeeni tootmine munasarjades on oluliselt vähenenud. Tavaliselt leiab see aset umbes 51-aastaselt, kuid täpne vanus võib varieeruda, sõltudes geneetikast, elustiilist ja tervislikust seisundist. Perimenopaus on sellele eelnev üleminekuetapp, mille kestus on keskmiselt 4 aastat, kuid võib kesta ka 2–8 aastat. Vaatame, mis vahe on perimenopausil ja menopausil, millised on üleminekuaastate kaebused ja kuidas neid leevendada.

Menopausi positiivsed küljed

Menopaus seostub naistel sageli erisuguste vaevustega ja võib tekitada isegi hirmu. Teisalt võib see eluetapp olla kutse peatuda, kuulata oma keha ja teha teadlikumaid valikuid enda heaolu nimel. Isegi kui menopausiga kaasneb ebamugavust, võib see olla uks rahulikuma ja eneseteadlikuma elu poole.

• Vabadus menstruatsioonist: paljude jaoks on menstruatsioonist vabanemine suureks kergenduseks, läbi saavad nii PMS kui ka menstruatsiooniga seotud valu ja muud ebamugavused.

• Vähem viljakusega seotud stressi: hirm soovimatu raseduse pärast kaob, nii ka vajadus kasutada rasestumisvastaseid vahendeid, ning kõik see tekitab uutmoodi vabadustunde ja võimaluse suunata oma energia teistesse eluvaldkondadesse.

• Uus eluetapp ja eneseteostus: kui perimenopaus ja menopaus võivad olla keeruline katsumus, siis menopausi järel tõuseb sageli nii optimism kui ka enesekindlus ning esile kerkib postmenopausaalne «elurõõm», mis võimaldab keskenduda isiklikule arengule ja lähedastele.

Perimenopaus vs. menopaus

Perimenopaus algab siis, kui hormonaalsed kõikumised hakkavad mõjutama menstruaaltsüklit ja organismi. Sel perioodil esinevad sageli ebaregulaarsed menstruatsioonid, intensiivsed kuumahood, meeleolumuutused ja unehäired, vaatamata sellele, et ovulatsioon võib endiselt toimuda. Menopaus aga saabub ametlikult alles siis, kui on möödunud 12 järjestikust kuud ilma ühegi menstruatsioonita – sel ajal lõpeb ka edaspidine munaraku vabanemine ning naise viljakas eluperiood on läbi saanud.

Kuidas perimenopausi ära tunda?

Perimenopausi esmased tunnused on menstruaaltsükli ebaregulaarne kestus ja ebatavaline verekogus, kuid on ka teisi sageli esinevaid tunnuseid, mida naine võib tagantjärele just perimenopausiga seostada.

• Menstruatsiooni kestus üle seitsme päeva või tsükli pikkuse muutumine rohkem kui seitse päeva üle tavalise vahemiku.

• Ootamatud kuumahood ja unehäired, mis algavad juba enne viimast menstruatsiooni ehk menopausi.

• Hormonaalsed kõikumised, mis põhjustavad pealtnäha põhjendamatut meeleolulangust, kerget ärrituvust ja äkilisi meeleolumuutusi.

• Füüsilised sümptomid nagu rinnanäärmete tundlikkus, lihasvalud ja südamepekslemine.

Menopausi vaevused

• Vasomotoorsed nähud: kuumahood ja öised higistamised on kõige levinumad vaevused, mõjutades ligi 75 protsenti naistest.

• Unehäired ja väsimus: hormonaalsed muutused võivad põhjustada nii uinumisraskusi kui sagedast öist ärkamist, mis omakorda süvendavad päevast väsimust.

• Genitaalne kuivus ja seksuaalfunktsiooni muutused: östrogeeni vähenemine toob sageli kaasa tupe kuivuse, mis võib tekitada ebamugavust seksi ajal ning vähendada libiidot.

• Meeleolu- ja kognitiivsed muutused: kehv tuju, ärevus, ärrituvus ning «ajuudu» (brain fog) võivad süveneda.

• Füüsilised sümptomid: liiges- ja lihasvalud, kõrvalekalded une-ärkamistsüklis, südamepekslemine ning nahakuivus on samuti üsna tavalised kaebused.

Miks naised menopausi kardavad?

Vaatamata sellele, et menopaus on iga naise elu loomulik osa, kaasneb sellega paljude jaoks siiski ka hirm ja ebakindlus. Tegelikult on see täiesti mõistetav, sest üks peamine ärevuse allikas on terviseriskide kasv. Pärast menopausi langeb östrogeenitase, mis võib suurendada nii südamehaiguste kui ka luuhõrenemise riski. Lisaks võib naiste jaoks osutuda keeruliseks kohaneda keha ja meeleolumuutustega. Ootamatud unehäired, kuumahood ja meeleolulangused võivad hakata igapäevaelu tugevalt mõjutama, tekitades stressi ja ärevust. Oluline roll on ka ühiskondlikul suhtumisel, kuna menopaus on paljudes kultuurides endiselt tabu. Teema käsitlemine jääb sageli tagaplaanile, mistõttu puudub paljudel teadlikkus menopausi sümptomitest või varasem kokkupuude nendega. Ka selline teadmatus võib omakorda suurendada hirmu ja üksijäämise tundeid. Eestis käsitletakse seda teemat õnneks aina enam ning paljud naised saavad abi nii uutest teadmistest kui ka menopausi leevendavatest vahenditest.

Kuidas menopausi vaevusi leevendada?

• Taimsed preparaadid – eri taimsed preparaadid võivad leevendada vasomotoorseid sümptomeid.

• Intiimpiirkonda niisutavad tooted aitavad hoida elastsust ja niiskustasakaalu.

• Sooja ja külma alternatiivne teraapia – jahutavad geelkatted või jahutustekstiilid, samuti aroomiteraapia lavendli ja piparmündiõliga ärevuse vähendamiseks.

• Dieet ja kehaline aktiivsus – regulaarsed kardiovaskulaarsed ja jõuharjutused, vitamiinid D ja K ning kaltsium ennetavad luude hõrenemist.

Kui looduslikest vahenditest ja apteegitoodetest jääb väheks

Menopausi sümptomite leevendamiseks on olemas palju tõhusaid ravivõimalusi. Üks levinumaid on hormoonasendusteraapia, mis aitab efektiivselt vähendada kuumahoogusid, tupe kuivust ja unehäireid. Hormoonasendusteraapia kasutamise otsuse saab langetada arst, kaaludes hoolikalt nii selle võimalikke eeliseid kui ka riske. Alternatiivina neile, kelle vaevused on märkimisväärsed ning kes ei saa hormoonasendusteraapiat kasutada, võivad abiks olla ka selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRId). Need ravimid toetavad meeleolu ja aitavad vähendada kuumahoogude sagedust, pakkudes tõhusat leevendust ka ilma hormoonravita.

*Kasutatud allikad: Mayo Clinic; nhs.uknhsinform.scot