Kooliarstide kaotamine jättis laste tervise jälgimise unarusse

Emakakaelavähki põhjustava papilloomiviiruse vastane vaktsineerimine. Foto: SCANPIX

SA Tallinna Koolitervishoid uuringu andmetel jõuab perearsti juurde ennetavasse tervisekontrolli vaid iga kuues Tallinna koolilaps.

2010. aasta septembris rakendus sotsiaalministri määrus, millega pandi 2., 5. ja 9. klassi õpilaste ennetav terviseläbivaatus perearstide õlule. Sinnamaani oli õpilaste tervist kontrollinud kooliarst või -õde. Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus kaotas 2010. aastast koolidest arstid hoopis ning vanemate õlgadele lisandus kohustus lapsega ise õigel ajal perearsti juures läbivaatusel käia, kirjutab ajaleht Pealinn.

Uue korra rakendudes märkis sotsiaalminister Hanno Pevkur, et sellega muudetakse koolitervishoid lapsekesksemaks. «Perearstid ja kooliõed jälgivad tihedas koostöös laste tervist kõige paremini ning tekkinud mured saavad kiirelt lahenduse,» väitis minister toona.

Uuendustest pidid tema sõnul võitma eelkõige laps ja lapsevanem, kes muutuvad lapse tervist puudutavates küsimustes tervishoiutöötajale võrdväärseks partneriks.

Perearstid ei anna tagasisidet

Nüüd, pea kaks aastat hiljem, on selge, et lubatud tihe koostöö ja võrdväärne partnerlussuhe ei toimi. Värske uuringu järgi jõuab perearsti juurde ennetavale läbivaatusele vaid üks koolilaps kuuest.

Haigekassa Harju osakonna juht Ado Viik tõdes, et ka perearstidelt laekub õpilaste kohta infot äärmiselt kaootiliselt. «Kuni koolini on ülevaade üsna hea, aga koolis käivad lapsed on jäänud lapsevanema hoole alla. See olukord teeb murelikuks,» nentis ta.

Ennetav terviskontroll ei ole pelgalt rutiin. «Eeskätt viienda klassi lapsed on vanuses, kus läbivaatus on eriti oluline,» nentis SA Tallinna Koolitervishoid õendusjuht Valentina Hazinskaja.

«Just selles eas hakkavad paljud tervisehädad endast märku andma. Tekivad ülekaalulisus, nägemis- ja rühiprobleemid. Lapsed veedavad palju aega arvuti taga ja liiguvad vähem.»

Paljude laste kohta puuduvad andmed

Perearstide seltsi juhatuse liige Le Vallikivi kinnitas, et perearstide tehtavat tervisekontrolli ei saa tõepoolest süstemaatiliseks nimetada. «Meieni ei jõua andmed, kus koolis laps käib, ja see takistab kutsumist,» ütles ta. «Kahjuks ei ole ju nii, et kooli ja perearsti piirkond kattuvad.» Lisaks on perearsti sõnul nimistus 10-12 protsenti lapsi, kelle kohta üldse andmed puuduvad.

Abilinnapea Merike Martinson on pettunud, et koostöö perearstide ja kooliõdede vahel ei suju piisavalt hästi. «Meil ei ole aega oodata, kuni perearstid kohanevad,» lausus Martinson.

«Lapsed kasvavad iga päev ja nende probleemid vajavad lahendamist kohe. Kui laste kohta andmed puuduvad, tuleb koostööd teha ka lastekaitsega.»

Martinsoni sõnul peaksid perearstid olema valmis ka selleks, et hakata ise oma nimistu lapsi tervisekontrolliks välja kutsuma. «Peab rõhutama, et kui laps käib haigusega arsti juures, siis selle visiidi ajal tehtud mõõtmine-kaalumine jms ei ole ennetav tervisekontroll,» ütles abilinnapea. «Seda tehakse siis, kui laps on terve.»