Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Uuring: žestikuleerimine arendab lapse sõnavara

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Teelemari Loonet
Copy
Teadlaste sõnul võib žestikuleerimine sõnavara arenguga seotud olla
Teadlaste sõnul võib žestikuleerimine sõnavara arenguga seotud olla Foto: AFP / Scanpix
Chicago ülikooli uurijad avastasid, et ohtralt žestikuleerivatel väikelastel areneb hiljem rikkalikum sõnavara.

Lapsi uurides selgus, et neil, kes kasutasid 14-kuusena teistest rohkem tähenduslikke žeste, oli lasteaeda minemise ajaks keskmisest suurem sõnavara, vahendab AP.

Lisaks leidis kinnitust tõsiasi, et lapse sõnavara arengut mõjutab ka see, kas ta on pärit vaesest või keskklassi kuuluvast perest.

Uuringut alustades lähtusid teadlased faktist, et väiksema sissetulekuga perede lastel on kooli minnes napim sõnavara kui jõukama taustaga eakaaslastel.

Nimelt on üks olulisi lapse sõnavara arengu mõjutajaid see, kui palju vanemad temaga beebieeas räägivad. Varasemad uuringud on näidanud, et suurema sissetulekuga ja haritumad vanemad räägivad väikelastega rohkem, loevad neile raamatuid ette ning kasutavad keerulisema ülesehitusega lauseid. Seekord tahtsid uurijad teada, kas nad ka žestikuleerivad lastega suheldes rohkem.

Selle väljaselgitamiseks külastasid Susan Goldin-Meadow ja Meredith Rowe 50 erineva sissetulekuga Chicago perekonda, kus kasvas 14-kuune laps. Igas kodus lindistati 90 minutit videomaterjali, mida analüüsides uuriti, kui palju ning milliseid sõnu ja žeste lapsed ja vanemad suheldes kasutasid. Žestidena läksid arvesse kõikvõimalikud objektidele osutamised, kätega millegi jäljendamised ja muud igapäevased tähenduslikud liigutused.

Selgus, et suurema sissetulekuga vanemad žestikuleerisid oma väikeste lastega suheldes tunduvalt rohkem kui majanduslikult halvemal järjel olevad vanemad. Lisaks jäi uurijatele lindistusi uurides silma, et kui jõukate perede laste žestidest kandsid 25 protsenti mingit kindlat tähendust, siis vaesemast keskkonnast pärit lastel oli vastavaks näitajaks 13 protsenti.

Kui uuringus osalejad olid nelja ja poole aastased, hinnati nende sõnavara ning selgus, et vaesemate perede lastel oli see tagasihoidlikumalt arenenud. Uurijad järeldasid, et lapse sõnavara mõjutavad peamiselt pere sotsiaal-majanduslik staatus ja see, kui palju vanemad lastega räägivad, aga ka see, kui palju suheldes žestikuleeritakse.

Ehkki uuring ei tõesta otseselt, et žestikuleerimine sõnade õppimist soodustaks, vihjavad tulemused just sellele. Järgmiseks soovivad teadlased välja selgitada, kas väiksema sissetulekuga vanemaid lastega rohkem rääkima ja žestikuleerima õhutades oleks võimalik laste sõnavara arengut soodustada.

«Ei teeks paha julgustada vanemaid rohkem rääkima ja žestikuleerima,» võttis uurija Meredith Rowe tulemused kokku.

Märksõnad

Tagasi üles