/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/10/16/16422810t1h3abc.jpg)
Eesti tervishoiutöötajate arv kasvas 2024. aastal 3 protsenti, ulatudes ligi 28 000 inimeseni. Kuid kasvunumbrite taga on muret tekitav trend: järjest rohkem arste ja õdesid töötab väiksema ametliku koormusega, jagades end mitme asutuse ja rolli vahel.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetest selgub, et Eesti meditsiinisüsteemi tulevikku kujundavad tööjõupuudus, vananev tööjõud ning erasektori kasvav roll.
Tervishoiutöötajaid on rohkem, kuid töö killustub
2024. aasta novembri seisuga töötas Eestis 27 806 tervishoiutöötajat ja -spetsialisti, mis on 3 protsenti rohkem kui aasta varem. Viimase kümne aastaga on kasv olnud stabiilne – keskmiselt 2 protsenti aastas. Arste oli mullu 4911, õdesid 9374, vastavalt 3 protsenti rohkem kui 2023. aastal.
Ent murekohaks on täiskoormusega töötavate arstide ja õdede arvu vähenemine. Vaid 46 protsenti arstidest ja 59 protsenti õdedest töötasid täiskoormusel. Üha enam spetsialiste jagab end mitme tööandja või töökoha vahel.
«Väiksema koormusega töötamise kasvu põhjuseks on sageli töö mitmel ametikohal ja eri asutustes – see on tingitud tööjõupuudusest,» selgitas TAI vanemanalüütik Tiiu-Liisa Rummo.
Eesti jääb ELi keskmisest maha
Tuhande elaniku kohta oli Eestis 2024. aastal 3,6 arsti ja 6,8 õde, samal ajal kui Euroopa Liidu keskmised näitajad olid 4,2 arsti ja 8,4 õde. Ühe arsti kohta töötas Eestis keskmiselt 1,9 õde.
Perearstide vanus tõuseb, noori napib
Eestis töötas mullu 960 perearsti, kelle keskmine vanus oli 56 aastat. Neist 31 protsenti olid vähemalt 65-aastased, mis viitab üha süvenevale noorte spetsialistide nappusele. Võrdluseks: kõigi arstide seas on üle 65-aastaste osakaal 23 protsenti.
Pereõdesid oli 1657, nende keskmine vanus 46 aastat ja pensioniealisi nende seas 9 protsenti.
Suurim kasv erasektoris ja vaimse tervise valdkonnas
Tervishoiutöötajate osakaal erasektoris on viimase kümnendiga tõusnud 34 protsendilt 39 protsendini. Kasvu veavad tugispetsialistid ja vaimse tervise spetsialistid, kellele on alates 2023. aastast antud rohkem võimalusi iseseisvalt teenuseid pakkuda.
Mõlemas sektoris, nii avalikus kui erasektoris samal ajal töötab 8 protsenti tervishoiutöötajatest, enim arstid (15 protsenti) ning psühholoogid ja psühhoterapeudid (14 protsenti).
Hambaravi: tagasihoidlik kasv, stabiilne vanus
2024. aastal töötas Eestis 1434 hambaarsti ja 1319 hambaraviõde. Mõlema grupi arv kasvas aastaga 2 protsenti. Hambaarstide keskmine vanus oli 47,5 aastat, hambaraviõdedel 45 aastat.
Mida näitab töökoormus?
- Arstidest töötas täiskoormusel 46 protsenti, alla täiskoormuse kolmandik ning ülekoormusega viiendik.
- Õdedest töötas täiskoormusega 59 protsenti, ülekoormusega 13 protsenti.
- Kasvab nende spetsialistide osakaal, kes töötavad rohkem kui 1,5 koormusega.
Kokkuvõte: rohkem inimesi, rohkem tööd, vähem aega
Ehkki tervishoiutöötajate arv Eestis suureneb, langeb üha suurem töökoormus nendele, kes tegutsevad mitmel ametikohal korraga. Vananev tööjõud, napp järelkasv ja ELi keskmisest madalam personalitase viitavad vajadusele pikemaajalise ja süsteemse lahenduse järele.
«Mitmel ametikohal töötamine võib olla paindlik ja arendav, kuid see on märk tööjõupuudusest, mitte mugavusest,» märgib Tiiu-Liisa Rummo.
Eesti tervishoiusüsteemi tulevik sõltub sellest, kui hästi suudame tagada töötingimused, mis hoiavad senised spetsialistid ametis ja toovad juurde noori tegijaid.