Eestis on laste saamise soov küll olemas, kuid tegelikkuses jääb paljudel peredel soovitud lastest puudu. Miks see nii on? 4. juunil kogunesid Riigikogu konverentsisaali teadlased, eksperdid ja poliitikud, et otsida põhjusi ja lahendusi.
Aruteluseminaril «Kust tulevad lapsed?» analüüsiti, kuidas ühiskondlikud tegurid, ebavõrdsus ja puudulik perepoliitika takistavad sündimust, ning arutati, mida riik saaks teha, et perede elu oleks laste saamiseks turvalisem ja toetavam.
Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni eestvedamisel toimus 4. juunil seminar «Kust tulevad lapsed?», mis keskendus ühele Eesti suurimale demograafilisele murele – sündimuse langusele ja täitumata jäänud peresoovidele. Arutati, miks paljud inimesed küll soovivad lapsi saada, kuid ei jõua selleni.
Seminari avas sotsioloog Mare Ainsar Tartu Ülikoolist ettekandega «Sündimata soovid – miks ei sünni lapsed, keda oodatakse?» Fookuses oli küsimus, kas tegemist on isikliku valiku, majandusliku survetunde või süsteemse probleemiga. Arutelus osales ka SA Lapse Heaolu Arengukeskus juhatuse esimees Maarja Oviir-Neivelt, kes käsitles vanemaks kasvamist ning kasvatamist. MTÜ Targa Töö Ühing esindaja Ave Laas rääkis pere- ja tööelu kokkusobitamise kitsaskohtadest.
Seejärel toimus vestlusring teemal «Olla lapsevanem Eestis – kas see on valik või luksus?» Sõna võtsid lastekaitse liidu ekspert Anneli Valner, Feministeeriumi esindaja Greta Roosaar ja Lääne-Tallinna keskhaigla sünnitusosakonna juhataja dr Konstantin Ridnõi. Sotsiaalministeeriumist esines Gerli Lehe, kes tutvustas hiljutist sündivuse analüüsi.