Lastearst Reet Raukas: rinnapiim võib päästa mitmest tõsisest haigusest

Rinnapiim tekib justkui iseenesest – pole vaja muud, kui korralikult süüa. Kulude poolelt jäävad ära kallid toidusegud ja tulude poolele lisandub parem tervis. Foto: Shutterstock

Eesti emadest alustab pärast lapse sündi tema toitmist rinnapiimaga 98 protsenti, kuid ühekuuselt sööb rinnapiima vaid 72 protsenti lastest. Lastearst Reet Raukas rõhutab, et rinnapiimale ei ole asendajaid: «Neid imikute toiduseguseid ei saa ega tohi nimetada rinnapiima asendajateks. Rinnapiim pole asendatav.»

Rinnapiimaga toitmine ei ole üksnes lapse toitmise viis, vaid oluline ka ema ja lapse vahelise suhte loomiseks. Samuti sõltub sellest paljuski lapse edasine areng. Vähemalt kuus esimest kuud ei peaks laps saama muud kui rinnapiima – see on Reet Raukase sõnul ka emale endale väga ökonoomne viis last kasvatada, sest tuleb vaid ise korralikult toituda ja elu ise vaaritab valmis toidu imikule.

Kuidas mõjutab rinnaga toitmine ema ja lapse sidet?

Rinnapiimaga toitmisest rääkides peamegi mõtlema sellele, et see ei ole ainult toitmine, vaid midagi palju suuremat. See loob hea psühholoogilise kontakti ema ja lapse vahel. Laps ja ema moodustavad ühtse terviku ja rinnaga toitmine aitab seda tervikut toetada. Koos sellega aitab see toetada ka lapse arengut.

Seega peaksime kõiki neid aspekte arvesse võtma?

Just, täpselt nii. Eestis pannakse laps kohe peale sündi ema kõhu peale. Ta oskab ise roomata ema rinna poole ja kui teda ei takistata, hakkab ta umbes ühe tunni jooksul ema rinnast sööma. Evolutsiooniliselt see nii peakski olema.