/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/11/13/16481671t1h3d3e.jpg)
Kuigi soov emaks saada on enamiku noorte Eesti naiste seas olemas, jääb see sageli täitumata. Hiljutine uuring toob esile peamised põhjused, miks lapsi ei sünnitata – alates sobiva partneri puudumisest kuni globaalsete hirmudeni.
Sotsiaalministeeriumi tellimusel korraldati 2024. aastal kolmas üle-eestiline uuring Eesti 16–59-aastaste naiste seksuaal- ja reproduktiivtervise kohta. Uuringus osales enam kui 5400 naist.
Viljatus: levimus püsib, aga abi otsitakse rohkem
Uuring näitas, et viiendik naistest on elu jooksul kogenud viljatust. Sellest grupist kaks kolmandikku on pöördunud arsti poole, pooled neist on saanud viljatusravi.
Rõõmustav on, et abi otsitakse rohkem kui varem ja ka rahulolu selgitustega on kasvanud – eriti meditsiiniliste protseduuride teemal. Samas, psühholoogilist tuge peavad paljud puudulikuks.
Lapsesoov: emotsioonid ees, rahaline toetus taga
Kõige rohkem soovivad veel lapsi saada 20–29-aastased naised (57 protsenti), kuid vanuse kasvades kahaneb see soov järsult – 40–49-aastastest tahaksid ainult 6 protsenti veel lapsi saada.
Peamised põhjused, miks last soovitakse, on emotsionaalsed: rõõm lapse kasvamisest, soov hoolitseda ja kogeda emadust. Materiaalseid toetusi nagu vanemahüvitis või lastetoetus mainis ainult 2 protsenti vastanutest.
Miks jääb laps saamata?
Kõigis vanuserühmades oli kõige sagedasem lapse saamise takistus sobiva partneri puudumine. Nooremad tõid lisaks esile küpsuse ja majandusliku kindluse puudumise: sooviti lõpetada õpingud, saada töökoht või leida endale kindel elupaik.
Vanemates vanuserühmades mängis rolli ka see, et lihtsalt ei õnnestunud rasestuda, või tundsid nad end juba liiga vanana. Kolmandik 20–29-aastastest noortest naistest tõi esile mure ülemaailmse olukorra pärast – kliimakriis, sõjad, maailma ülerahvastatus. Sama hirm kummitab neljandikku 30–39-aastastest.
Mida peaks muutma, et rohkem lapsi sünniks?
Naised, kes ei soovi lapsi saada või kahtlevad, tõid esile mitu tegurit, mis neid ümber mõtlema paneks. Esikohal oli majandusliku kindlustunde kasv, samuti lahendused globaalsetele kriisidele. Nooremad hindavad kõrgelt paindlikumat tööaega, usaldusväärset lastehoidu ja sooliselt võrdsemat tööjaotust.
Viimase 20 aastaga on vähenenud majanduslike takistuste osakaal ning kasvanud ootused ühiskondlikule mõistmisele ja maailmaprobleemide lahendamisele. Teisisõnu – Eesti naised ei oota enam pelgalt toetusi, vaid paremat tulevikku.
Uuringu korraldas TÜ naistekliinik ja seksuaaltervise uuringute keskus.
Kuidas on trendid 20 aastaga muutunud?
📉 Majanduslikud takistused on vähenenud.
📈 Kasvanud on hirm, et elu lapsega muutub liiga keeruliseks.
📈 Olulisemaks on saanud soov keskenduda eneseteostusele ja oma partnerile.
📈 Kasvanud on üleilmsete kriiside mõju pereotsustele – seda eriti noorema põlvkonna seas.
📈 Vähenenud on arusaam, et ühiskond ei toeta lastega peresid piisavalt.