/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2025/06/22/16944627t1h1b96.jpg)
Röga pole just kohvilaudade vestlusteema – aga võib-olla peaks olema. Ajal, mil René Laennec pidas süljekaussi magamistoa oluliseks osaks, peeti röga lausa meditsiiniliseks aknaks meie kehasse. Ent mida teha täna, kui köhahoog röga esile toob? Kas selle saatmine prügikasti on tervemõistuslik või võiksite rahus alla neelata? Üllataval kombel on vastus isegi vähem vastik, kui arvata võiks.
1821. aastal kirjutas prantsuse arst René Laennec, et peab süljekaussi magamistoa varustuse oluliseks osaks. Stetoskoobi leiutanud Laennec veetis oma päevad patsientide röga uurides. Ajal, mil röntgenikiirgust ja vereanalüüse veel ei tuntud, peeti röga väärtuslikuks diagnostikavahendiks. Tänapäeval ei kanna enamik meist süljekaussi kaasas. Kui teil on köha, kas peaksite röga välja sülitama või on parem see alla neelata? See võib tunduda kummaline või isegi veidi iiveldama ajav teema, kuid see on märkimisväärselt levinud küsimus, mida patsiendid arstidelt küsivad. Mis on röga? Röga (sputum) on paks, kleepuv lima, mida toodavad kopsud ja hingetoru. See toimib kaitsva barjäärina. Selle peamised koostisosad on mutsiinid – suured, suhkruga kaetud valgud, mis püüavad kinni viiruseid, baktereid, allergeene ja tolmu. Need mutsiinid reguleerivad ka põletikku ja organismi immuunvastust bakteritele ja viirustele. Kõige sagedamini näeme röga talviste viirushaiguste ajal. Kuid röga esineb ka teiste meditsiiniliste seisundite puhul, sealhulgas astma ja allergiad, bakteriaalsed infektsioonid, nagu sinusiit, või suitsetamise või õhusaastega kokkupuute korral. Tegelikult toodame röga alati, isegi kui oleme terved. Kopsude rakud eritavad lima, et hoida pinnad niiskena ja püüda kinni ärritajaid. Kui me puutume kokku millegi potentsiaalselt kahjulikuga, näiteks viiruse või allergeeniga, tuvastavad immuunrakud ohu ja vabastavad signaale, mis käsivad lima tootvatel rakkudel oma tegevust tõhustada. See lisalima aitab sissetungijat kinni püüda ja kopsudest välja viia. Hingamisteid vooderdavad väikesed karvakesed ehk ripsrakud pühivad seejärel lima kurku, kust me selle välja köhime või alla neelame. Välja sülitamise poolt Mõned inimesed tunnevad end paremini, kui nad röga välja sülitavad, eriti kui röga on paks, kleepuv või ärritab kurku. Välja sülitamine võimaldab ka näha, mis üles tuleb. Kui röga sisaldab näiteks verd, on oluline pöörduda arsti poole, et välistada tõsisem kaasnev haigus, nagu tuberkuloos või vähk. Kui te sülitate välja, tehke seda salvrätikusse ja visake see prügikasti. Pärast seda peske käed. See vähendab nakkuse leviku ohtu teistele hingamisteede piiskade või saastunud pindade kaudu. Siiski ei ole röga väljasülitamine alati praktiline ega viisakas. Ja enamiku viirusnakkuste puhul ei aita see kiiremini paraneda kui allaneelamine. Eesmärk on eemaldada röga kopsudest, mis toimub mõlema meetodi puhul. Välja sülitamine ei ole ka teostatav väikelastele, kel ei ole veel selle tõhusaks tegemiseks vajalikku koordinatsiooni. Nad neelavad oma röga üldjuhul alla. Allaneelamise poolt See ei pruugi kõlada eriti ahvatlevalt, kuid röga allaneelamine on normaalne protsess ja kahjutu. Tegelikult neelame me sageli röga alla, ilma et me seda märkaksime. Kopsud toodavad päevas umbes 50 milliliitrit röga. See jääb märkamatuks, sest see on vedel, seguneb süljega ja me neelame seda pidevalt alla. Me saame sellest teadlikuks alles siis, kui see pakseneb, näiteks viirusnakkuse ajal. Pärast röga allaneelamist liigub see makku, kus hape ja ensüümid lagundavad selle koos kõigi kaasasolevate pisikutega. Röga allaneelamine ei taaskasuta pisikuid ega põhjusta nakkuse levikut mujale. Tegelikult võib viiruste allaneelamine isegi aidata immuunsust luua. Kui viirused on soolestikus, hakkavad immuunrakud ära tundma viiruse osakesi ja valmistama keha ette tulevikus sellele tõhusamalt reageerima. Mõned olulised immuniseerimised, nagu suukaudne lastehalvatuse vaktsiin, toimivad just selle mehhanismi kaudu. Niisiis, milline on otsus? Ükskõik, kas sülitate röga välja või neelate selle alla, on mõlemad ohutud. Väljasülitamine võib aidata mõnel inimesel end paremini tunda, eriti kui nende köhaga kaasneb paks röga, mis põhjustab ebamugavust. Kuid enamikul tervetel inimestel ei ole vaja köha esile kutsuda ega röga välja sülitada. Röga allaneelamine on täiesti ohutu. Ja väikelastel on see ainus teostatav võimalus. Lõppkokkuvõttes ei ole vahet, kas te sülitate oma röga välja või neelate selle alla. Seega valige ise see, mis teile tundub õige (ja kõige vähem ebameeldiv).
Allikas: Medical Xpress