/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2024/07/16/16225819t1h3f00.jpg)
Uus uuring vastabiellunud paaride seas toob päevavalgele intrigeeriva võimaluse: depressioon ja ärevus võivad levida ühelt partnerilt teisele suu mikrobioomi kaudu.
Lähedane kontakt, näiteks suudlemine, võib olla mitte ainult armastuse väljendus, vaid kaasa tuua ka muutuseid vaimses tervises.
Suudlus, mis võib muuta meeleolu
Teadlased Iraanist, Indiast, Itaaliast ja Ühendkuningriigist uurisid, kas depressioon ja ärevus võivad levida partnerite vahel läbi suu mikrobioomi – bakterikoosluse, mis elab meie suus ja mõjutab üha enam meie üldist tervist.
On teada, et suu mikrobioom, sarnaselt soole mikrobioomile, mõjutab nii füüsilist kui vaimset tervist. Häireid selle tasakaalus on varem seostatud näiteks autismispektri häire, Parkinsoni tõve, dementsuse, skisofreenia, ärevuse ja depressiooniga.
180 päeva abielu ja ühised bakterid
Uuringus osales 268 äsja abiellunud paari, kes olid koos elanud alla kuue kuu. Ühel abikaasadest puudus vaimse tervise häire, teine aga kannatas unetuse, ärevuse ja depressiooni all.
Kõik osalejad andsid süljeproovid uuringu esimesel ja 180. päeval. Proovidest määrati nii suu mikrobioomi koosseis kui ka kortisoolitase – stressihormooni näitaja. Samuti paluti osalejatel mitte muuta oma toitumis-, hügieeni- ega liikumisharjumusi.
Tulemused olid kõnekad: poole aasta möödudes oli vaimselt terve partneri suukaudne mikrobioom märgatavalt sarnasem haige partneri omaga. Samuti tõusis nende stressihormooni tase ja suurenesid ärevuse ja depressiooni sümptomid, eriti naistel.
Mikroobide jagamine – uus terviserisk?
Uurijate sõnul viitavad tulemused selgelt sellele, et suukaudne bakterikooslus võib ühelt partnerilt teiselt üle kanduda, eriti lähedase füüsilise kontakti puhul. Muutused bakterikoosluses olid seotud ka muutustega kortisoolitasemes ning vaimse tervise näitajates.
«Oraalse mikrobioomi ülekandumine inimeste vahel, kes on tihedas kontaktis, võib vahendada ka depressiooni ja ärevust,» järeldasid autorid. Nad rõhutasid, et partnerite vahel on varemgi tuvastatud sünkroniseeritud südametööd ja ühist unetsüklit.
Mida see tähendab tulevikumeditsiini jaoks?
Kuigi uurijad rõhutasid, et tegu on seoseuuringuga, mitte põhjus-tagajärg-tõestusega, võib see avada uusi vaatenurki vaimse tervise ennetuses. «Kui leitud seos osutub põhjuslikuks, võib see muuta kaasaegset arusaama vaimse tervise ravist ja ennetusest,» tõdesid nad.